Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vapp, 19.saj. (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 4455
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 23.05.1997
Registreeritud 23.05.1997
Mälestise vana number 643-a

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 01.08.22

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(4)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt.

Mälestise tunnus



Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule iseloomuliku kunstilise kujundusega nikerduskunstiteos historitsismiajast 19. sajandist.

Täpsustus: Girard de Soucantoni vapp. 19. saj. (puit, nikerdus, polükroomia). Reg. nr. 4455

Sisestatud: 15.11.2006.

Ajalugu


Aastast 1847 kuulus Prangli saar Girardide perekonnale (bürgermeister Johann Karl Girard, aastast 1862 parun Girard de Soucanton (1785-1868); vanem poeg Karl Edmund (uppus Prangli all 1861) oli 1860 kabeli ümberehitajaks).

Muinsuskaitsearvele inventariseeritud 1980, 1994. aastast nr. 643-a

Sisestatud: 15.11.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, kullatis, hõbetis.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: tundmatu puunikerdaja
Dateering: 19. sajandi III veerand (peale 1862)
Mõõtmed: ca 100 x 80 cm, vapikilbi kõrgus 36 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, üle värvitud, sh. pronks- ja alumiiniumvärviga, krooni üks sakk murdunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Parun Girard de Soucantoni vapikilp akantuskeebi, turvisekiivri ja
lõvidega, aastast 1847 kuulus
Prangli saar Girardide perekonnale (bürgermeister Johann Karl Girard, aastast 1862 parun
Girard de Soucanton (1785-1868); vanem poeg Karl Edmund (uppus Prangli all 1861) oli 1860 kabeli ümberehitajaks).
Vapp on seinal Girardide perekonnalooži kohal.
Põhjaseinal
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 11.03.2009.