Mälestise tunnus

Ikoon on tähelepanuväärne eeskätt tänu asjaolule, et see on maalitud 19. saj. keskpaigas tundmatuks jäänud kohaliku maalija poolt.

Ajalugu

Ikoon on algselt asunud Räpina õigeusu kirikus. Võõpsu kirikusse sattus pühapilt Toomasmäe palvelast selle lammutamise järel.
Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1988. a.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: õli, messing, puit.
Tehnika: stantsitud, õlimaal.
Autor, valmistamise koht: kohalik töö
Dateering: 19. saj. keskpaik
Mõõtmed: 80 x 64,5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on palvelasse sattunud Toomasmäe palvelast selle lammutamise järel. Esmalt oli see halva seisukorra tõttu otsustatud põletada. Kummatigi jäi see tegemata. Püha Nikolai oli 4. sajandil Myra linnas piiskop. Tegemist on ikoonitüübiga, mis rõhutab Nikolai Imetegija rolli usupuhtuse kaitsjana. 4. sajandil olid kristlaste lahkhelid hereetikute ja paganatega igapäevaelu lahutamatuks osaks. Legend räägib, et 325. a. Nikaia kirikukogul peetud sinodil astus Myra peapiiskop Nikolai ariaanluse nimelise hereesia vastu üsna ägedalt välja. Seepeale otsustati Nikolai piiskopiseisusest tagandada. Samas muutis aga tehtud otsust mõnede kirikukogu liikmete poolt nähtud nägemus, kus Kristus ise ulatas Nikolaile evangeeliumiraamatu ja Jumalaema tagastas talle konfiskeeritud omofori. Kristus ja Jumalaema ongi kujutatud ikooni ülanurkades, hoidmas käes vastavalt legendile Piiblit ja omofori.
Ikooni raam ja nimbused on messingist.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane