5397 Ikoon "Nikolai Imetegija" ikonostaasil, 19.saj. II pool (õli, puit)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Nikolai Imetegija" ikonostaasil, 19.saj. II pool (õli, puit)
Mälestise registri number 5397
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 985-1

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr.5, (RTL 1997, 65, 357) Kuupäev: 19.03.1997

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 27.06.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks 19. sajandi keskpaiga õigeusu kirikukunstist. Ikooni muudab eriliseks lisandite - ristide ja müntide - kasutamine kattel.

Sisestatud: 21.06.2004.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1973. a.

Sisestatud: 21.06.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, messing, puit, hõbe.
Tehnika: hõbetatud, kohrutatud, õlimaal.
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: vm. 123 x 82 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Püha Nikolai oli 4. sajandil Myra linnas piiskop. 19. sajandil on kirjutatud tema elulugu, kuid see ei sisalda ajaloolisi fakte, vaid ainult imetegusid. Ikooni katvale kohrutatud messingkattele on pressitud baldahhiinkardinate all seisva altarilaua kujutis, millel on kaetud armulaud. Piiskop Nikolai seisab altari kõrval, hoides käes avatud evangeeliumiraamatut. Pühaku kaelas ripub hõbeketi otsas kaks hõberisti, teine neist kullatud, ning Nikolai II aegne hõbemünt. Kate on kaunistatud kohrutatud ornamendiga.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.11.2008.