Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Prohvet Sakarias ja apostel Jakobus Alveus" ikonostaasil, 19.saj. lõpp (õli, puit)
Mälestise registri number 5432
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 985-36

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 27.06.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks vene õigeusu ikoonimaalis viimastel sajanditel levinud katoliikliku kunsti poolt mõjutatud maalistiilist.

Sisestatud: 20.07.2004.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1973. a.

Sisestatud: 20.07.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. lõpp
Mõõtmed: vm. 73 x 36 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Ikonostaasi III reas (11).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikooni ülaosas on kujutatud prohvet Sakarja, kes kuulub Vana Testamendi nn. väikeste prohvetite hulka (väikeste prohvetite raamatud on teksti pikkuse poolest lühemad kui suurte omad). Prohvet Sakarja tegutsemisaeg langes umbes aastaisse 580 – 500 e. Kr., mil tõusis eriti esile Jeruusalemma ja sealse templi ülesehitamise küsimus. Sakarja prohvetiraamat koosneb kirgastest nägemustest. Sakarja kannab preestriseisuse märgina peas mitrat, ehkki Piibel tema preestriks olemist ei nimeta. Ikooni allosas on kujutatud apostel Jakoobus Noorem ehk Jakoobus Alfeuse poeg. Tema isiku kohta on vähe teateid. Legendi järgi oli ta Jeesuse sugulane ja Jeruusalemma esimene piiskop. Ta suri märtrisurma. Esmalt visati ta templi katuselt alla, kuid ta jäi ellu, mispeale märatsev rahvahulk ta nuiade ja kurikate surnuks lõi. Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 06.11.2008.