5468 Ikoon "Jumalaema uinumine", 19.saj. lõpp (õli, puit, fooliumkate)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Jumalaema uinumine", 19.saj. lõpp (õli, puit, fooliumkate)
Mälestise registri number 5468
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 14 III 6 a-7

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr.5, (RTL 1997, 65, 357) Kuupäev: 19.03.1997

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 27.06.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks klassikalisest ikonograafilisest lahendusest. Fooliumi kasutamine ikooni ehiskatte materjalina sai iseloomulikuks 19. saj. lõpukümnendite ikoonivalmistamises, mil ikoonimaalijatele varem esitatud kõrged nõuded taandusid. Teisalt on se omane lahendus väiksemate võimalustega äärealade ikoonikunstile.

Sisestatud: 27.07.2004.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1997. a.

Sisestatud: 27.07.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit, foolium.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. lõpp
Mõõtmed: vm. 61 x 49 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil kujutatud “Jumalaema uinumine” (“Успение”) on sü?ee, mille aluseks on Jumalaema Uinumise püha (15. august, vkj. 28. august) liturgilised tekstid. Alguse sai selle sündmuse pühitsemise traditsioon 4. sajandil Jeruusalemma kirikust, kust see 5. – 6. sajandil ka mujale levis. Tõuke populaarsuse kasvule andis kindlasti Jumalaema kirstu väidetav leidmine 5. sajandi keskpaiku, mille põhjal tekkis 6. – 7. sajandil legend Jumalaema ihu vastuvõtmisest taevasse. Venemaa võttis nii püha kui ikonograafilise traditsiooni üle Bütsantsist. Ikoonil on kujutatud Jumalaema kirst, mille kohale kummardub Kristus ning mille ümber on kogunenud apostlid. Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 10.11.2008.