5741 Vabadussõja mälestussammas, M. Saks, 1931 (pronks, graniit)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas, M. Saks, 1931 (pronks, graniit)
Mälestise registri number 5741
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik kunstimälestis, ajaloomälestis
Arvel 17.06.1997
Registreeritud 17.06.1997
X-koordinaat 695490.40
Y-koordinaat 6403672.00
Mälestise vana number 126-k
Ava kaardil
Vabadussõja mälestussammas Autor I. Raudvassar Kuupäev 26.02.2009
Vabadussõja mälestussammas Autor I. Raudvassar Kuupäev 26.02.2009 Vaade mälestisele põhja suunast. Foto Kersti Siim, 18.06.2015. Vaade mälestisele edela suunast. Foto Kersti Siim, 18.06.2015. Vaade mälestisele kirde suunast. Foto Kersti Siim, 18.06.2015. Vaade Vabadussõja mälestussambale lõunast. Foto Mirja Ots, 20.10.2017
Galerii(6)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr.6, (RTL 1997, 65, 358) Kuupäev: 19.03.1997

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 20.10.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Metall, Kivi, Objekt, Skulptuur, Monumentaalskulptuur, Monument, Vabadussõja monument.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 25.11.2008.

Kirjeldus


Mälestussammas on taastatud säilinud originaalosadest ja kujutab endast kaheastmelisele alusele paigaldatud pruunist graniidist valmistatud nelinurkset postamenti, mille otsas on pronksist valatud haavatud sõduri kuju. Kuju autoriks on endise Kunstikooli "Pallas" õpilane Martin Saks. Samba esiküljele on raiutud tekst: "1914-1920" Selle all Vabadusristi kujutis ja pühendus:" EESTI VABADUSE /EEST LANGENUD/KANGELASTELE JA/VÄGIVALLA OHVRI-/TELE VASTSELIINA/KIHELKOND." Selle all on pärg lindiga ja omakorda selle all luuleread. Samba vasakpoolsel küljel on tekst:" VABADUSSÕJAS/LANGENUD:"ja selle all 54 nime, tagumisel küljel: " ENAMLASTE/TERRORI OHVRID:" järgnes 55 nime ja paremal küljel: "ILMASÕJAS/LANGENUD:" ning 52 nime.(M.Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid I, Keila 2002)

Sisestatud: 25.11.2008.

Ajalugu


Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele ning punase terrori ohvrite mälestussambaamba pidulik avamine toimus 18. oktoobril 1931.a., Vastseliina alevi keskvälajkul - nn. Vabadusplatsil. Mälestussammas lõhuti 1948. a Nõukugude sõdurite poolt. Samba kiviosale löödi peale uued kirjad ja pandi Teises maailmasõjas langenud Nõukogude sõdurite ühishauale. Pronkskuju visati Nursi lähedale metsa, kust Anna Avara eestvõttel kuju peideti. 1988.a leiti kuju Rõuge Muinsuskaitse Seltsi liikmete poolt ja anti see üle Vastseliinale. Samba kivitahukas võeti punaväelaste ühishaualt maha ja taastati endised kirjad. Mälestussammas taasavati 16.oktoobril 1988.a . (M.Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid I, Keila 2002)

Sisestatud: 25.11.2008.