5797 Esku kalmistu • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Esku kalmistu, reg. nr 5797. Vaade idast. Foto: I. Raudvassar, kuupäev 23.07.2007 Esku kalmistu, reg. nr 5797. Foto: I. Raudvassar, kuupäev 23.07.2007 Esku kalmistu, reg. nr 5797. Vaade esku kabeli remonttöödele. Foto: Anne Kaldam, kuupäev 11.11.11 Esku kalmistu, reg. nr 5797. Vaade kabeli tornist kuurile. Foto: Anne Kaldam, kuupäev 11.11.11 Esku kalmistu, reg. nr. 5797. Foto: M.Abel, kp. 30.07.13 Esku kalmistu, reg. nr. 5797. Foto: M.Abel, kp. 30.07.13 Esku kalmistu, reg. nr. 5797. Foto: M.Abel, kp. 30.07.13 Esku kalmistu, reg. nr. 5797. Foto: M.Abel, kp. 30.07.13 Esku kalmistu, reg. nr. 5797. Esku kalmistu kabelis olevad puuristid. Foto: M.Abel, kp. 27.11.13 Esku kalmistu, Esku kabel foto: 27.11.2013 Anne Kaldam Esku kalmistu, Esku kabel foto: 27.11.2013 Anne Kaldam Esku kalmistu, Esku kabel foto: 27.11.2013 Anne Kaldam
Mälestise nimi Esku kalmistu
Mälestise registri number 5797 Mälestise vana number -
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ajaloomälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr.24, (RTL 1997, 88, 521) Kuupäev: 13.05.1997
Koosseis
Katastrikood
Aadress
Avariitoetus(ed)

PÜP 2006 11

PÜP 2012 04

Fotokogu
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Inspekteerimised

Seisund: rahuldav
Inspekteerimise kuupäev: 27.11.2013
Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Kirjeldused

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Esku kalmistu, reg nr 5797 - Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 18.07.2008

Liik: Mälestise ajalugu

Esku surnuaia pühitsemine toimus samaaegselt Esku kabeli pühitsemisega 1845.a 28. oktoobril. Kalmistu ja kabeli rajajaks oli Sagadi mõisnik Paul Eduard von Fock. Esku kabeli projketieeris balti-saksa arhitekt J. Schellbach ja kabeli ehitustööd toimusid aastatel 1844-1845. 1845. a paigutati vastvalminud kabeli tippu vaskrist munaga. 1877. a rajati tornipoolseta seinte toestuseks hoona nurkadesse massiivsed kontraforssid ja paigaldati kaks müüriankrut. 1907. a remonditi põhjalikult torniosa koos katusega. Viimane kapitaalremont tehti 1990.a. Kabeliga oletatavasti üheaegselt rajati kalmistule ka surnukuur.Kalmistu lõunakülg jäi Sagadi mõisa matusepaigaks ja põhjapoolset osa sai kasutada mõisa talupojad. P. E. von Focki poolt oli kirjutatud Esku kabeli seadus, mis kehtestas kindla korra surnuaial, matuste puhul ja kabelis. Vastavalt kabeliseadusele pidid kõik hauad asetsema üksteise kõrval sirgetes ridades, olema pärast matust korralikult üles tehtud, suvel rohumätastega kaetud ning tähistatud ühemõõduliste puitristidega, millele oli ettenähtud tahvel kus pidi olema kirjas surnu nimi vanus suremise aeg ja surnule kohane pühakirja salm. Mõisa poolt anti risti, tahvlite, värvi ja puusärgi lauad kuni 1900. aastani. Esimesed malmristid pandi 1894. a Juhan Weinmannile ja Anna Leena Waabianile. Peale P. E. Focki surma 1884. a lubati juba ükskõik millisese materjalist tehtud risti, kuid risti suurus ja vorm pidid säilima puidust ristide eeskujul. Nii kestis kuni 1918. aastani.

Sisestatud: 15.04.2008

Liik: Mälestise kirjeldus

Kalmistut piirab kolmest küljest ca 1 m kõrgune raudkiviaed ja lõunaküljest Altja jõgi. Põhjapoolne aialõik eraldab kalmistu vana ja uue osa. Lääneküljel paikneb algupärane kahepoolega sepisvärav. Väravapostid on tehtud raidkividest. Vana kalmistu jaguneb kaheks tsooniks. Idaosas on säilinud Esku kalmistule ainuomased metallristid tammepuust plaatidega ja ülalt ahenevad hauakivid. Läänepoolne ja lõunapoolne osa kalmistust on kasutusel ja seal leidub ka kaasaegseid hauakujundusi. Kalmistul asuvad kivist kabel ja surnukuur.

Sisestatud: 17.07.2008

Liik: Mälestise tunnus

19. saj pärinev, kivist ja metallist hauatähistega mõisa- ja külakalmistu silmapaistev näide, mis peegeldab kohalikku kultuuri- ja ajalugu ning on kalmistukultuuri arengu erakordseks näiteks, sisaldades 19. sajandi kabeliseadusest lähtnunud hauakujunduse vorme ja andes ülevaate nii metalli- kui kivitöö meistrite tööst.

Sisestatud: 17.07.2008