Kirjandus
K. Markus, T.-M. Kreem, A. Mänd. Kaarma kirik. Tallinn, 2003, lk. 161-168: Vana altaripealise kõrval on Kaarma kiriku üks vanemaid sisustusesemeid pikliku, keskosas trigonaalselt eenduva põhiplaaniga kantsel...
Kaarma kantsli tumepruuni korpuse küljetahvlid on üksteisest eraldatud helesiniste kanneleeritud kolonnettidega, mille tüveste allosa kaunistab ornamentaalne reljeef. Kolonnettide vahel paiknevad reljeeftahvlid... Osa nikerddetaile, näiteks figuuride juuksed, on valgetel reljeefidel ookerkollase värviga toneeritud. Valged nikerdatud putopead kaunistavad kantsli korpuse karniisi- ja soklikonsoole. Viimaste vahele jäävad mustapõhjalised raamtahvlid figuraalsete reljeefidega mitte otseselt seotud tsitaatidega Vanast ja Uuest Testamendist.
Kantsli korpuse all on polügonaalne, poolikut karikakupat meenutav põhi. Triumfikaare põhjaküljele kinnitatud põhjakonsooli alumises tipus paikneb naisenäoline mask. Kantslipõhja roosakashall marmoreering sinihallides raamides moodustab tugeva kontrasti kantsli pruuni-musta-valge üldkoloriidiga korpusele ja kõlaräästale. Samal ajal haakub see visuaalselt kantsli trepirinnatise ja ukseportaali värvilahendusega. Trepirinnatis on kujundatud trapetsikujulistest, paarikaupa ülestikku paiknevatest tahvlitest. Kooriruumist algavasse trepikäiku viib lõuna poole suunatud ukseportaal. Portaali karniisi ehib lauast väljasaetud ažuurne ornament, mis nagu kantsli kitsad ehisliistud on ooksrikarva. Trepikäigu tagumine, kooriruumi lõunaseina äärde jääv külg on lahtine, piiratud vaid käsipuuga.
Kantsli korpust katab polügonaalne kõlaräästas. Tumepruuni üldkoloriidiga räästa välisnurkadel olevaid konsoole kaunistavad valged putopead. Konsoolidevahelistel tahvlitel, nagu kantsli korpuselgi, on kuldsete tähtedega mustale taustale kirjutatud salmid pühakirjast. Räästa alaserva kaunistavad rippuvad pahkmikornamendiga pruunid reljeefiribad. Nende vahele, otse kõlaräästa nurgakonsoolide alla, jäävad iseloomult sarnased rippreljeefid. Analoogsed ornamentaalsed kaunistused kõrguvad ka konsoolide kohal, kõlaräästa ülaservas paiknenud (1998-1999. aasta restaureerimise ajal tagasi panemata jäänud) valge ja ookerkollasega koloreeritud kartuššide vahel. Krooni kõlaräästale moodustavad lihtsad, ornamentaalse kaunistuseta roided. Roiete kokkusaamise kohal paiknev väike risttahukakujuline sokkel kannab valgeks värvitud õnnistava Kristuse figuuri. Kõlaräästa põhjaliistud suunduvad ümber kettakujulise kesktahvli päikesekiirtena laiali. Taevast hiilgust peegeldavate kiirte vahele jäävaid eri suurusega kolmnurkseid välju kaunistavad servadest kaks paralleelselt kulgevat peenikest musta joont.
Kirjeldatud kantsli valmistajaks on peetud meister Jakob Jakobsoni. Kantsli eeskujuks on S. Karlingi arvates olnud Hans Flemingi 1568.- 1570. aastal valminud Lübecki toomkiriku kivist kantsel... Reljeefid, mis osaliselt on valminud Lübecki kantsli omadega sama eeskuju järgi, on Kaarmal lihtsustatud kompositsiooni ja madalama nikerdustöö kvaliteediga...
Ukseportaaliga lõppeva trepirinnatise kokkusobimatus kantsli korpusega on selgelt jälgitav... Võõrastav on trepirinnatise laienemine kantsli korpuse poolt ukseportaali poole. Enamasti on renessanss- ja barokkkantslite trepirinnatised rööpküliku-, mitte trapetsikujulised. Erinev on kantsli korpuse ja trepirinnatise tisleritöö... Näib, et kõnealuse trepirinnatise on valmistanud mõni kohalik Saaremaa meister...
Kõlaräästa konsoolidel olevaid putopäid vaadates saab imetleda nikerdaja tundlikku puulõiget. Armsailmelised ja lokipärjas putopead on kahtlemata suguluses korpuse konsoolidel olevatega. Seega võib kõlaräästa konsooliputosid pidada kantsli korpusega samal ajal looduks. Kõlaräästa servadel olnud kartušid on omakorda lõikejoonelt võrreldavad putopeadega ning seega on needki algsed. Seda arvamust toetavad kahel kartušil asetsevad ning kokkuloetult valmistamisaastat tähistavad numbrid 16 ja 45. Viiest säilinud kartušist kolmandal olnud tekst on tänaseks kustunud. Tõenäoliselt oli kartušile kirjutatud kantsli kirikule annetaja nimi...
Seega võib kõlaräästa kohta öelda, et nagu trepirinnatis ja ukseportaal on seegi korpuse suhtes sekundaarne. Seda siiski mööndusel, et uue kõlaräästa ehitamisel on kasutatud ära vana kõlaräästa ehisdetaile. Peale konsooliputode ja kartuššide pärineb ilmselt kantsli 1645. aasta kihistusest ka kõlaräästast krooniv võidulipuga Kristuse valgeks värvitud ümarplastiline figuur.
...Kaarma kiriku kantsel kannab endas eri kihistusi. Kantsli vanemad osad – korpus ning kõlaräästa konsoolidel olevad putopead, servadel olevad kartušid ja Kristuse figuur – pärinevad 1645. aastast, samal ajal kui kantsli põhi, kõlaräästas ja trepikäik on hilisemad.
Üks kantsli teadaolev renoveerimine jääb aastasse 1791. Et tööd võeti ette Kaarma pastori I. Mickwitzi juhtimisel ja rahastamisel, selgub ka lahtisel lauajupil säilinud tekstist: Diesen Cantzel hat renoviren lassen, Immanuel Mickwitz./Consist: Ass: u: Pastor zu Carmel./d: 9te Aug: Aº 1791.
K. Alttoa. Saaremaa kirikud. Tallinn, 1997, lk. 38: Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, mille on valmistanud meister Jakob Jakobson. Ebatraditsiooniline on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. Nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid. Imiteerimaks Lüübeki alabasterreljeefe, on Kaarma pilditahvlid värvitud valgeks.
Sisestatud: 16.02.2014.
