Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui ainulaadne ajastule iseloomuliku kunstilise kujundusega raidkiviteos keskajast, arvatavasti 14. sajandist

Asukoha kirjeldus

Pikihoone lääneseinal

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1931 (nr. 774: 7), aastast 1973 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 767

Kirjandus

V. Raam Ühest vähetuntud kunstiloost Muhu saarel. Almanahh Kunst 64/2, 1984, lk. 57: Muhu kirikus on pingistiku tugiaukudest mitmeti läbistatud suur kergelt trapetsiaalne hauaplaat, mis algselt paiknes pikihoone idapoolses võlvikus mitte kaugel võidukaarest. Sinna harilikke muhulasi ning võõraid tavakohaselt ei maetud. Tolle hauakivi keskosasse on raiutud suurele kõike sulgevale ning lõpetavale ringpanderollile majusklites tekst: „HIC REQUIESCIT JOHAES DE GOTTLAND + ORATE PRO EO“ (tõlge lad. Keelest: „SIIN PUHKAB JOHANNES GOTLANDIST + PALUGE TEMA EEST“). Tavalisele mehele taolist kivi ei raiutud ega maetud igat meest ka pikihoone idavõlvikusse. Visbys kasutati analoogilisi ringtekstiga hauaplaate hiljemalt 1300.a. alates. Tahtmata tekib küsimus: kas ei tähistanud see plaat seinamaalingute meistri hauda? Majusklite kuju ei erine märkimisväärselt neist majuskleist, millele Muhu kooris nimetissõrmega osutavad Aabraham ja Abakuk.
A. Rullingo. Muhu Püha Katariina kirik. Tallinn, 1994, lk. 15: ...huviäratavaim on algselt pikihoone idapoolses võlvikus paiknenud suur, teistest erinev hauaplaat, mille keskossa on ringpanderollile raiutud majusklites tekst: HIC REQUIECIT JOHAES DE GOTTLAND+ORATE PRO EO (tõlge ladina keelest: Siin puhkab Johannes Gotlandilt+paluge tema eest). Kunstiteadlane Villem Raam on oletanud, et see kivi võis tähistada Muhu kiriku seinamaalingute meistri hauakohta. Muhu kiriku hauakividest on see tõenäoliselt kõige noorem.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister
Dateering: 14. sajand (?)
Mõõtmed: ca 206 x 110 (111) cm, sõõri Ø ca 98 cm, tekstivööndi laius 9, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): gooti majusklites uurendkirje: HIC REQUIESCIT JOHES D GOTLAD ORATE PRO EO
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): pinnakahjustusi, määrdumist, nurgad ja servad murenenud, kolm sõõrjat plaati läbivat ava (läbimõõt ca 16 cm), mördiga määrdunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Gotlandi Johannese ladinakeelse sõõris majuskeltekstiga hauaplaat, algselt paiknes pikihoone idavõlviku põrandas. Plaadi otstes on olnud kaks rõngaskäepidet.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane