Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Tartu Püssirohukelder, 1768-1778.a. | ||
| Mälestise registri number | 6892 | Mälestise vana number | 197 |
| Registreeritud | Kinnismälestis | Liigitus | ehitismälestis |
| Märksõna |
|
||
| Arvel | 16.09.1997 | ||
| Registreeritud | 16.09.1997 | ||
| Määrused ja käskkirjad | "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997 | ||
| Katastrikood | |||
| Aadress | |||
| Inspekteerimised |
Seisund: rahuldav |
||
| Kirjeldused |
Liik: Kaitsevööndi ulatus Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4). Sisestatud: 22.11.2010Liik: Mälestise ajalugu Püssirohukelder ehk laskemoonaladu valmis 1770. aastatel. Kelder on ehitatud Toomemäge liigendanud vagumusse. Ehituseks kasutatud tellised saadi keskaegse Maarja kiriku varemetest, mis ülikooli arhitekti J. W. Krause teatel selleks lammutati. Vagumuse täitmiseks saadi materjali ka piiskopilinnuse müüridest. Kindluse ehitustööde seiskumise järel kuulus aastatel 1778–1800 linnale. 19. saj algul anti muldkindlustuste ala koos keldriga ülikoolile. 1827. aastal rentis ülikool keldri õlletööstur Schrammile. 1896. aastal alustas ülikooli matemaatika-füüsika teaduskond seal maavärisemise ning magnetiliste nähtuste uurimist. I maailmasõja ajal evakueeriti keldris asunud instrumendid 1915. aastal Venemaale. Hiljem kasutati keldrit peamiselt juurviljalaona. 1982 avati kohvik-restoranina (sisekujundusprojekt Ü. Einasto); rekonstrueeritud 2000–2001 (projekt A. Roosaar). Sisestatud: 22.11.2010Liik: Mälestise kirjeldus Ehitis koosneb eelkeldrist, selle taga asuvast peakeldrist, viimast kolmest küljest ümbritsevast koridorist ning õhušahtist, mis Tähetorni lähedal maapinnani ulatub. Põrandast nelja meetri kõrgusel algab teravkaarne võlv. Keldril on ainult üks välissein Toomemäe kirdenõlval. Sisestatud: 31.07.2012Liik: Mälestise tunnus Püssirohulaona ehitatud võlvitud hoone on väheesinev sõjalise otstarbega 18. sajandi ehitise näide. Sisestatud: 22.11.2010Liik: Üldseisukord ja hooldusaste Mälestise üldseisukord on rahuldav. Müüri pinnal näha soolasid. Sisestatud: 22.11.2010 |
||
