6892 Tartu Püssirohukelder, 1768-1778.a. • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Lossi 28
Foto: Egle Tamm, 22.11.2010 Lossi 28
Foto: Egle Tamm, 22.11.2010
Mälestise nimi Tartu Püssirohukelder, 1768-1778.a.
Mälestise registri number 6892 Mälestise vana number 197
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis
Märksõna
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997
Katastrikood
Aadress
Omanikud/valdajad
Leevendused

Leevendusi ei tehta.
Kuupäev: 22.11.2010 Leevenduse liik: Mälestisel ja kaitsealal

Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Ehitisregistri ehitis Restoranihoone (104017850)
Inspekteerimised

Seisund: rahuldav
Inspekteerimise kuupäev: 03.05.2012
Inspektor: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Kirjeldused

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 22.11.2010

Liik: Mälestise ajalugu

Püssirohukelder ehk laskemoonaladu valmis 1770. aastatel. Kelder on ehitatud Toomemäge liigendanud vagumusse. Ehituseks kasutatud tellised saadi keskaegse Maarja kiriku varemetest, mis ülikooli arhitekti J. W. Krause teatel selleks lammutati. Vagumuse täitmiseks saadi materjali ka piiskopilinnuse müüridest. Kindluse ehitustööde seiskumise järel kuulus aastatel 1778–1800 linnale. 19. saj algul anti muldkindlustuste ala koos keldriga ülikoolile. 1827. aastal rentis ülikool keldri õlletööstur Schrammile. 1896. aastal alustas ülikooli matemaatika-füüsika teaduskond seal maavärisemise ning magnetiliste nähtuste uurimist. I maailmasõja ajal evakueeriti keldris asunud instrumendid 1915. aastal Venemaale. Hiljem kasutati keldrit peamiselt juurviljalaona. 1982 avati kohvik-restoranina (sisekujundusprojekt Ü. Einasto); rekonstrueeritud 2000–2001 (projekt A. Roosaar).

Sisestatud: 22.11.2010

Liik: Mälestise kirjeldus

Ehitis koosneb eelkeldrist, selle taga asuvast peakeldrist, viimast kolmest küljest ümbritsevast koridorist ning õhušahtist, mis Tähetorni lähedal maapinnani ulatub. Põrandast nelja meetri kõrgusel algab teravkaarne võlv. Keldril on ainult üks välissein Toomemäe kirdenõlval.

Sisestatud: 31.07.2012

Liik: Mälestise tunnus

Püssirohulaona ehitatud võlvitud hoone on väheesinev sõjalise otstarbega 18. sajandi ehitise näide.

Sisestatud: 22.11.2010