Mälestise tunnus

Klassitsistlikus stiilis ehitis on iseloomulik näide 19.sajandi algusest pärit tüüpfassaadiprojekti alusel ehitatud hoonest.

Kirjeldus

Nurgakrundil paiknevad hooned moodustavad suletud hoovi, kuhu pääseb läbi Gildi tänava poolse kaarsillusega kangialuse. Hoonetekompleksil on kaks peafassaadi, Rüütli tänava äärde jääb klassitsistlik poolsammastega fassaad ja Gildi tn poole jääb lihtsama kujundusega fassaad. Rüütli tänava poolse sümmeetrilise lahendusega fassaadi keskmes on poolsammastele toetuv ümaraknaga viil. Viiluvälja alune profileeritud karniis ja räästakarniis on ilmestatud hammaslõikega. Korrustevahelisel fassaadipinnal on lihtne, lai simss. Hoonel on kõrge, fassaadipinnast eenduv sokkel. Rüütli tänava poolsel küljel on kolm sissepääsu, hoone keskmes ja külgrisaliitidel. I korruse kõrged vitriinaknad on jaotatud malmist poolsammastega kaheks. II korruse äärmiste akende ja risaliitides olevate uste kohal on karniisid. Välisusteni viivad kõrged kivitrepid. Välisuksed ja aknad on uuendatud. Katus on kaetud valtsitud tsinkplekk-kattega. Rüütli tänava poolsed dekoorelemendid kanduvad edasi Gildi tänava poolsele küljele. Hoonetekompleksi hoovile viib kaarsillusega kangialune, mille ees on sepisvärav. Gildi tänava poolse hoonetiival on üks sissepääs, mille ees on kahetiivaline tahveluks. Ukse kohal on prosspulkadega eenduvalt mahuliseks vormitud valgmik.

Ajalugu

Rüütli 11/Gildi 7 hoonetekompleks koosneb kastellilaadsest mahust, mis paikneb vanalinna vanimas ehituspiirkonnas ajaloolistel kruntidel nr. 75 ja 101. Varasem hoonestus hävis 1775.a. tulekahjus. 1815.a. ostis krundi postmeister J. G. Drewing, kes valis oma uue ehitise tarbeks 1809.- 1812. a. välja antud ülevenemaaliste tüüpfassaadide kogumikust fassaadinäite nr. 62. Töid teostasid vene päritoluga ehitustöölised, kes ehitasid krundile ka uued kõrvalhooned. 1828.a. müüs Drewing kinnistu kaupmees J. R. Schrammile. Nüüd ühendati krunt nr. 75 kõrvalkrundiga nr. 101, millel asus suur ait. 1877.a. alustasid Schrammi pärijad Rüütli t. 11 hoones suuremat ümberehitust F. Hübbe projekti järgi. Müüriti kinni peauks, mille asemele raiuti 2 akent, uued uksed raiuti kahele poole sambaid endiste akende kohale, äärmised aknad kujundati vitriinakendena. Õuepoolsele fassaadile ehitati juurde galerii. Hoone üüriti "Postimehe" toimetusele ja trükikojale, mille ruumid asusid keldrikorrusel.
1903.a. müüsid Schrammi pärijad kinnisvara W. Lehnbaumile, samal aastal muudeti hoone Gildi tänava poolset fassaadi R. Pohlmanni poolt 1902.a. koostatud projekti alusel. Ka 1909.a. koostas R. Pohlmann hoone fassaadi muutmise projekti. 1911.a. muudeti taas F. Kangro projekti alusel Rüütli tänava fassaadi ja hoovipoolsele osale ehitati peale III- korrus.

Kaitsevööndi ulatus

Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).