7038 end.Tartu tapamaja värav ja sissesõidutee, 1901. a
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | end.Tartu tapamaja värav ja sissesõidutee, 1901. a |
---|---|
Mälestise registri number | 7038 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 16.09.1997 |
Registreeritud | 16.09.1997 |
X-koordinaat | 659212.69 |
Y-koordinaat | 6472724.83 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 03.07.23
Menetleja: Tartu Linnavalitsuse Muinsuskaitse Peaspetsialist, Brita Karin Arnover
|
Märksõna(9)
Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Ehitiste liigid, Rajatis, Piire, Värav, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus 20. saj. algul ehitatud endine Tartu tapamaja värav ja sissesõidutee on iseloomulik näide historitsistlikus stiilis tööstushoone kompleksi kuuluvast rajatisest. |
Kirjeldus Endine Tartu tapamaja värav ja sissesõidutee koosneb munakividest laotud sõiduteest ja betoonist piirdeaia vahel olevast kahest kahepoolsest sõiduväravast ning nende vahel ühepoolsest jalgväravast. Munakivitee algab väravatest ja kulgeb endise tapamaja valvuri elamu sissepääsuni, kulgedes valdavalt Võru 55a, 55b ja 55c kinnistul. Värav ja osa teest jääb Tartu LV hallata olevale kinnistule Võru tn T37. Keskse, kõrge profileeritud karniisiga betoonist jalgväravaehitise külge kinnitub ühetiivaline jalgvärav. Kahetiivaliste sõiduväravate äärmised tiivad kinnituvad madalamate betoonpostide külge. Väravate keskosa tiheda asetusega horisontaalsed metallvarvad on toestatud vertikaalsete ristuvate diagonaalpõõnadega. Diagonaalpõõnade ala- ja ülaosas on kitsamad horisontaalpõõnad, mille vahed on kujundatud ovaalimotiividega. |
Ajalugu 1902. a. sai Tartu linn valitsuselt loa teha 190. 000 rublane obligatsioonilaen tapamaja ehitamiseks. Luba ehitamiseks anti saksa ettevõtja Darmerile. Tapamaja avati 1903. a. detsembris ja osutus algusest peale tulutoovaks ettevõtteks. Linna omavalitsuse tegelased märkisid, et " tapamaja asutamine oli üheks tähtsamaks sammuks Tartu muutmisel kultuurilinnaks ". Ettevõtte territooriumile pääses Kastani tänava kaudu. 1913. a. töötas tapamajas 21 inimest. I Maailmasõja aastatel evakueeriti osa sisseseadest Venemaale. Obligatsioonivõlg tasuti täielikult 1920-ndate aastate I poolel. Linna loomaarsti kohuseid täitis tapamaja direktor või mõni tema abi, märtsis 1925 määrati ametisse linna loomaarst. Tapamaja kompleksis oli mitmeid elektrivalgustuse ja veevärgiga kivi- ja puumaju. 1920. aastatel puudus külmhoone. Direktori elumaja asus Kastani tänava ääres (praegu Kastani 183), hoone ümberehitus teostati enne II Maailmasõda. 1930. aastate lõpul valmis tapamaja tööliste elumaja, Võru 53a (V. Tippel 1938). Tapamaja kompleksi kuulusid ka säilinud puust kahekordse rõduga elumaja (Võru 55a), kontorihoone (Võru 55b) ja lahkamise hoone (Võru 55c). Tartu Linna Tapamaja oli pärast II Maailmasõda kasutusel külmhoonena. |
Kaitsevööndi ulatus Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1). |