- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
7168 Alatskivi mõisa sepikoda, 19. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Alatskivi mõisa sepikoda, 19. saj |
|---|---|
| Mälestise registri number | 7168 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 16.09.1997 |
| Registreeritud | 16.09.1997 |
| X-koordinaat | 682120.97 |
| Y-koordinaat | 6500099.35 |
| Mälestise vana number | K |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(17)
Paikvaatluse kuupäev: 13.03.24
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(10)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Sepikoda, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Sepikoda, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Iseloomulik mõisa majandushoone mis moodustab osa sel ajal väljaehitatud mõisahoonete kompleksist. Mälestise tunnuseks on hoone algupärane arhitektuurne ilme ja plaanilahendus, kõik säilinud algupärased ehituskonstruktsioonid, fassaadikujunduse elemendid ja detailid, avatäidete ja teiste hooneosade algupärane kuju. |
|
Kirjeldus 19. sajandil rajatud suurem, krohvimata maakivist ja tellistest mõisa majandushoone, nurkade kvaaderdus, avade ümbruse vormistus, korstnad ja räästakarniis on laotud punastest tellistest. Hoone mõlemal otsaküljel on kõrged maakivist fassaadiviilud, milles tellisraamistuses kitsad aknaavad ja mille ülaosa kroonib punasest tellisest kõrge korstnapiip. Kolmas korsten paikneb hoone keskosal. Korstende ülaosa on vormistatud telliskarniisiga. Põhikorruse ukse- akna- ja väravaavad on erineva kujuga kuid sarnases kujunduses. Akendel ja ustel on osaliselt säilinud algupärased puitlengid ja raamistus, esiküljel kahe poolega puidust diagonaallaudise ja sepishingedega värav. |
|
Ajalugu Sepikoda on ehitatud 19. sajandi viimasel veerandil. |
|
Kaitsevööndi ulatus Mälestiste ühine kaitsevöönd on määratud Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkirjaga nr 218 "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) vastavalt lisatud skeemile (Lisa 3). |