- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
7270 Vana-Kirepi mõisa alleed ja park 19. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Vana-Kirepi mõisa alleed ja park 19. saj |
|---|---|
| Mälestise registri number | 7270 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 16.09.1997 |
| Registreeritud | 16.09.1997 |
| X-koordinaat | 636804.02 |
| Y-koordinaat | 6450871.48 |
| Mälestise vana number | - |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 02.11.20
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(10)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
|
Mälestise tunnus 19. sajandi maastikuarhitektuuri ilmekas näide mis moodustab ühtse terviku mõisakompleksi säilinud hoonete ja rajatistega. Mälestise tunnuseks on 19.sajandile iseloomulik pargistruktuur koos säilinud teedevõrgu, pinnavormide ja haljastusega. |
|
Kirjeldus Park on keskmise suurusega, selle keskmeks on avaram väljak üksikute puudegruppidega mõisahoone esiküljel, millel osalt vabakujuline kontuur. Peahoone taga suur aed viljapuudega. Puistu on põhiliselt lehtpuupuistu vahtra, pärna ja tammega, esiväljakut ilmestavad suured tammed. Peahoone sissesõidutee ja majanduhoonete vahelisel alal on ümara põhivormiga tiik, mille kaldad kindlustatud maakiviga. Maanteelt suundub mõisa kaks sisesõiduteed, mis on ääritatud pikkade põhiosas pärnadest koosnevate alleedega. Pargi väravas olnud massiivsed krohvitud neljatahulised telliskivitulbad vahevöö ja karniisiga katteplaadiga, külgtahud liigendatud tahvlitega, millest on säilinud ühe tulba alaosa. |
|
Ajalugu Park Vana-Karepi mõisa juurde on rajatud 19. sajandil. |