Mälestise tunnus

19.sajandi romantilise pargiarhitektuuri iseloomulik näide mõisakompleksis. Mälestise tunnusteks on säilinud pargistruktuur koos põlishaljastusega ja rajatistega.

Kirjeldus

19. sajandil rajatud vabakujuline park regulaarpargi elementidega. Park koosneb kahest osast mida eraldab maantee. Lähim osa paikneb peahoone ümber ja laskub kahes küljes Saadjärve ning Saadjärve asulasse viiva maantee suunas. Peahoone ees on väike ringikujuline eesväljak, mille keskel võimas tamm, hoone taga on avar, laugjalt terrassina laskuv väljak, kus suured elupuud, mis algselt moodustasid regulaarseid kujundeid. Järve ääres üksikuid puudegruppe. Puud on rühmitatud kontrastselt - pärn-vaher-nulg, madalamas osas sanglepp. Parki läbib Saadjärve maantee, mis ääristatud pärna-vahtra alleega ja hõbepajudega.
Teiselepoole maanteed jääb nn vesipark, kuhu on rajatud keerukas kanalite ja tiikide süsteem, mis koosneb kahest ümmargusest ja kahest neljakandilisest tiigist, kolmes neist tiigi kuju kordavad saared. Kanalid on sirged, regulaarse struktuuriga. Puudest on nõlval säilinud regulaarne pärnaderida, saartel erinevaid puudegruppe (kask-lehis-pärn). Pargiosa on metsistunud. Vesipargi kohale nõlvale jääb tõenäoliselt hiljem rajatud viljapuuaed ja selle taha ojale laskuv pargiaas üksiku puudegrupiga (pärn). Nõlval on varem kulgenud ratsutamistee. Ca 300m mõisast Saadjärve-Vedu suunas on asunud mõisnike matusepaik. Pargi juurde kuulus vaatekoht, nn. Rüütlimägi kust avanes vaade mõisale ja Saadjärvele. Piki Saadjärve kallast kulgeb 18 tammest koosnev allee. Järve ja sissesõidutee vahelisel alal leidub veel üksikuid erinevatest puudest (mänd-pärn, kask-kuusk-mänd) koosnevaid puudegruppe.

Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 4 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Kukulinna pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Ajalugu

Park Kukulinna mõisa juurde on rajatud 19. sajandil.