Mälestised • 7310 Võnnu kirik,14-19.saj.

Prindi Navigeeri Ekspordi Tühista / Tagasi

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Autor Mart Siilivask 
Kuupäev  15.10.2006 lääneportaal 
Autor Mart Siilivask 
Kuupäev  15.10.2006 külglöövi aken 
Autor Mart Siilivask 
Kuupäev  15.10.2006 Vaade kirikule lõunast 
Autor K.Lange 
Kuupäev  25.01.2007 Autor Ü.Jukk 
Kuupäev  06.05.2009
Mälestise nimi Võnnu kirik,14-19.saj.
Mälestise registri number 7310 Mälestise vana number -
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis
Märksõna
  • Ehitised
    • Üksikobjektid
      • Sakraalhooned
        • Kirik
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997
Katastrikood
Aadress
Avariitoetus(ed)

PÜP 2010 30

PÜP 2004 47

Fotokogu
Inspekteerimised

Seisund: rahuldav
Inspekteerimise kuupäev: 06.06.2012
Inspektor: Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna juhataja, Reelika Niit

Kirjeldused

Liik: Meedia

-Ka vaene kogudus saab palju ära teha
www.eestikirik.ee/content/view/3976/49/

Sisestatud: 22.11.2007

Liik: Mälestise ajalugu

Võnnu Jakobi kirik on ehitatud 1232 -1236. 17. sajandil sai kirik sõdades korduvalt kannatada. Taastati Rootsi ajal krahv Oxenstierna eestvõttel. Remondi käigus laiendati ruume, ehitati torn (1787) ning rajati külgehitised (1871).

Sisestatud: 22.08.2008

Liik: Mälestise kirjeldus

1361 aastal oli kirik arvatavasti 3-löövilise kolme traveega pikihoone (selle pikiseinad on umbes 7 meetri ulatuses säilinud) ja kvadraatse kooriruumiga. Ümarkaarne lõunaportaal viitab võimalikule pärinemisele 13. sajandist. 1783-1787 pikendati hoonet umbes 20 meetri jagu lääne suunas ning lisati torn. Uusehituse dekoor (rustikaliseenid, akende nurgalaienditega krohviraamistused) tähistab üleminekut hilisbarokilt varaklassitsismile. 1853 ehitati rõhtsillustega aknad ümarkaarseiks. 1870-1871 lammutati idaosa ja püstitati avar põikhoone. Samast ajast pärineb osa neogooti stiilis sisustusest (sealhulgas kantsel), lõpliku kuju sai sisekujundus 1881.
Kiriku altarimaali (1874) autor on O. von Moller. Altar on aastast 1884, orel aastast 1895 ja kell aastast 1766. Tähelepanu väärib Peterburi kunstniku Tresconi 1813. aastal loodud monument, mille laskis üles seada parun Nolcken Borodino lahingus langenud poja Reinhold von Nolckeni mälestuseks. See on üks kümnest Eesti territooriumil leiduvast 1812. aasta sõjasündmusi meenutavast kunstimälestisest.
(Eesti Arhitektuur IV. 1999)

Sisestatud: 26.08.2008

Liik: Mälestise tunnus

Eesti suurimaid maakirikuid. Tartumaa üks vanimaid kirikuid. Arhitektuurselt on eristatavad erinevad etapid, sest kirikut on aja jooksul korduvalt ümberehitatud.

Sisestatud: 26.08.2008

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Kirikul on vettpidav katus. Kiriku seinte äärest on eemaldatud huumusekiht ning välja kaevatud munakivisillutis, tänu sellele on hoones niiskust vähem.
Sadevete ärajuhtimise süsteem on olemas, kuid seintel tugevad niiskusest põhjustatud kahjustused, eriti nurkades vihmaveetorude juures.
Peaportaali kohal olev karniis on veidi katki.
mõned aknaruudud on katki. Aknaraamid vajavad väljastpoolt värvimist.
Kiriku ümbrus hooldatud.

Sisestatud: 26.08.2008

Kaitse alla võtmise protsess

Protsess Kuupäev Staatus