| Mälestise nimi | Võnnu kirik,14-19.saj. | ||
| Mälestise registri number | 7310 | Mälestise vana number | - |
| Registreeritud | Kinnismälestis | Liigitus | ehitismälestis |
| Märksõna |
|
||
| Arvel | 16.09.1997 | ||
| Registreeritud | 16.09.1997 | ||
| Määrused ja käskkirjad | "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997 | ||
| Katastrikood | |||
| Aadress | |||
| Avariitoetus(ed) | |||
| Fotokogu | |||
| Inspekteerimised |
Seisund: rahuldav |
||
| Kirjeldused |
Liik: Meedia -Ka vaene kogudus saab palju ära teha Liik: Mälestise ajalugu Võnnu Jakobi kirik on ehitatud 1232 -1236. 17. sajandil sai kirik sõdades korduvalt kannatada. Taastati Rootsi ajal krahv Oxenstierna eestvõttel. Remondi käigus laiendati ruume, ehitati torn (1787) ning rajati külgehitised (1871). Sisestatud: 22.08.2008Liik: Mälestise kirjeldus 1361 aastal oli kirik arvatavasti 3-löövilise kolme traveega pikihoone (selle pikiseinad on umbes 7 meetri ulatuses säilinud) ja kvadraatse kooriruumiga. Ümarkaarne lõunaportaal viitab võimalikule pärinemisele 13. sajandist. 1783-1787 pikendati hoonet umbes 20 meetri jagu lääne suunas ning lisati torn. Uusehituse dekoor (rustikaliseenid, akende nurgalaienditega krohviraamistused) tähistab üleminekut hilisbarokilt varaklassitsismile. 1853 ehitati rõhtsillustega aknad ümarkaarseiks. 1870-1871 lammutati idaosa ja püstitati avar põikhoone. Samast ajast pärineb osa neogooti stiilis sisustusest (sealhulgas kantsel), lõpliku kuju sai sisekujundus 1881. Liik: Mälestise tunnus Eesti suurimaid maakirikuid. Tartumaa üks vanimaid kirikuid. Arhitektuurselt on eristatavad erinevad etapid, sest kirikut on aja jooksul korduvalt ümberehitatud. Sisestatud: 26.08.2008Liik: Üldseisukord ja hooldusaste Kirikul on vettpidav katus. Kiriku seinte äärest on eemaldatud huumusekiht ning välja kaevatud munakivisillutis, tänu sellele on hoones niiskust vähem. |
||
Kaitse alla võtmise protsess
| Protsess | Kuupäev | Staatus |
|---|