7477 Ikoon "Püha õhtusöömaaeg", 19.saj.II pool (tempera, puit, messing, kullatud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Püha õhtusöömaaeg", 19.saj.II pool (tempera, puit, messing, kullatud)
Mälestise registri number 7477
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 16.10.1997
Registreeritud 16.10.1997
Mälestise vana number 21. III 15 k-45

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr. 8, (RTL 1997, 68, 375) Kuupäev: 19.03.1997

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 27.06.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Venemaal massiliselt toodetud ikooni näide 19. saj lõpust.

Sisestatud: 08.01.2006.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1988

Sisestatud: 08.06.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, puit, tempera.
Tehnika: kullatud, stantsitud, temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj IV veerand
Mõõtmed: 30,6 x 26,4 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): ikoon kuulub passioonitsükklisse ehk kannatusloosse, mis kajastab viimaseid sündmusi Kristuse maisest elust. Ikoonil on kujutatud Kristuse (kesksel kohal) viimast söömaaega koos jüngritega (jaotuvad kahele poole Kristust), mis on aluseks kristlaste armulauatalitusele (Mt 26: 26-28). Maalistiil on peen ja oskuslik; maalitud on vaid ihu katmata osad (näod, käed ja jalad). Ikoonil on kullatud messingkate. Konkreetne ikoon on massitoodang ja esineb tihtipeale surikuju alusel (vt nt säilinud tervikkompleksi Valga Isidori kirikus reg nr 4886-4898). Ilmselt on valminud 19. saj. IV veerandil.
Koostas: Mari-Liis Paaver, kunstiteadlane

Sisestatud: 08.06.2009.