7556 Rist (aujärjepealne), 19/20.saj. (messing, hõbetatud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rist (aujärjepealne), 19/20.saj. (messing, hõbetatud)
Mälestise registri number 7556
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 16.10.1997
Registreeritud 16.10.1997
Mälestise vana number 21.III 15 a

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr. 8, (RTL 1997, 68, 375) Kuupäev: 19.03.1997

Paikvaatlused(2)

Seisund: asukoht tuvastamata

Paikvaatluse kuupäev: 27.06.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


19. saj lõpus ja 20. saj alguses vene õigeusu kirikus levinud tööstuslikult toodetud liturgiline ese.

Sisestatud: 03.01.2006.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1988

Sisestatud: 05.08.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, kullatud, stantsitud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 20. saj.
Mõõtmed: 29,6 x 17,1 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): ristil on kujutatud ritilöödud Kristust, kelle keha on rippumisest kumerdunud ja ta jalalabad on väljapoole pööratud. Risti ülemine ots ja põikpuu otsad lõpevad kolmeotsaliselt, nende keskel on kujutatud taimornamendist raamitud medaljonides Jumalaema, Juma-Isa ja Ristija Johhannest. Alumine risti ots on ka kolmeotsaline, kuid läheb üle stiliseeritud ornamendiga kaunistatud käepidemeks. Tagumisel küljel on risti keskmes ülestõusnud Kristus ja neljal harul medaljonides evangelistid. Analoogseid liturgilisi esemeid leidub Peterburist ja Moskvast levitatud kataloogikaupade seas 20. saj. alguses.
Koostas: Mari-Liis Paaver, kunstiteadlane

Sisestatud: 02.01.2006.