Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Oblaatide toos koduse armulaua komplektist, 19.saj. (vask, hõbetatud)
Mälestise registri number 7662
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 21.10.1997
Registreeritud 21.10.1997
Mälestise vana number 84-k

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 01.04.16

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui tüüpiline kodumaine ajastuomase kujundusega sakraalese historitsismiajast 19. sajandist

Sisestatud: 26.04.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981 – Võru rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 84

Sisestatud: 26.04.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, trugitud.
Autor, valmistamise koht: Eduard Drossi ettevõte Tartus
Dateering: 19. sajandi II pool (või 20. sajandi algus)
Mõõtmed: kõrgus ca 3 cm (toosi kõrgus 3 cm, kaane kõrgus 0, 9 cm), Ø pealt 7 cm, põhja Ø 6, 9 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, määrdunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Levinuimat tüüpi väike oblaaditoos kodusel armulaual kasutamiseks,
kuulub kokku karika (reg nr.7660), leiviku (reg. nr. 7661), krutsifiksi (reg. nr. 7682) ja küünlajalgadega (reg. nr. 7683 ja 7684). Esemed paiknevad mustaks värvitud laekas (puit, vineer, rohelisest kalevist vooder, messingist sang ja 2 haaki) – tugevasti kulunud ja määrdunud.
Kuulub komplektina Tartu ettevõtja Eduard Drossi kaupade hulka - 1915.a. kataloogis (Katalog und Preiskurant der Anstalt für Kirchengeräte und Ornamentik Eduard Dross Jurjew, Livland) nr. 116, Kranken-Kommunion-Besteck).
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 26.04.2007.