Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui kohalike meistrite valmistatud oreli ajastuomase kunstilise kujundusega prospekt 20. sajandist

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1269

Kirjandus

Enno Piir, Heino Sikk. Orelimeistrid Kriisad Kokemäelt. Võru 1994, lk 23.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: puit, metall, tina, õlivärv.
Tehnika: tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: orel: vennad Kriisa (Jakob, Joosep ja Tannil Kriisa),
prospekti kujundus Tannil Kriisa poeg Rudolf Kriisa
Dateering: 1938
Mõõtmed: ümbriskapi kõrgus 2, 95 m, mängupuldi laius ca 140 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): veidi kulunud, määrdunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Range ja lakoonilise kujundusega oreliprospekt,
mängupult esiküljel (organist pilli poole seljaga). Puldist põhja pool ümbriskapi küljes pseudogootilik seinalühter (Eduard Drossi toode, 2 küünlale, mõõtmed: ulatus 22 cm, laius 26, 5 cm). Orel Hardo Kriisa poolt 1998 kapitaalselt remonditud (sh. osa vilesid välja vahetatud).
Urvaste (voldik, umb. 1990): Esimese oreli sai sai Urvaste kirik 1773.a. See oli valmistatud Tallinnas orelimeister Heinrich Andreas Contiuse töökojas. Orel hävis 1787.a. tulekahjus. Esimeseks eestlasest orelimeistriks sai Urvaste köster Carl Johan Thal, kes valmistas 1795.a. kirikusse järgmise oreli. See on säilinud tänini ja asub Tallinnas Teatri- ja Muusikamuuseumis. Kirikus oli see kasutusel 1842. aastani, mil Tartus Carl Ernst Kessleri poolt valmistati kolmas, 8 registriga orel. Praegune orel on neljas ning on valmistatud vendade Kriisade poolt. Oreli ehitust alustati 8. mail 1938.a. ja valmis sama aasta 19. juuliks. Orelil on 2 manuaali 26 registriga.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane