Mälestise tunnus

Ajastule tüüpilise historitsistliku tehasehoone ilmekas näide, kuuludes Wiegandi masinatehase hoonete ansamblisse.

Kirjeldus

Põhimahus 2-korruseline, krohvitud fassaadidega paekivist administratiivhoone, mis paikneb piki tänava telge esifassaadiga Põhja puiestee poole. Avad paiknevad sümmeetriliselt, kahel pool peasissekäiku. Avatäited on algselt olnud puidust. Historitsistlikus stiilis hästi liigendatud fassaadi jagavad viieks osaks kolm risaliiti, mis eenduvad seinapinnast vaid mõnekümne sentimeetri võrra. Peasissepääs asub keskrisaliidi allumises osas. Risaliitide ülaosad on lahendatud katusepinnast välja ulatuvate vintskappidena, mille aknaavad valgustavad katusealust poolkorrust. Esimese korruse ulatuses on fassaad lihtsa lahendusega, vaid aknaavade kujunduses on kasutatud profileeringuga krohviraamistust ning seinapinnal korrustevahelist karniisi. Teise ja kolmanda korruse ulatuses domineerib risaliitide kujundus, kus on kasutatud krohvile markeeritud nurgakvaadreid, stiliseeritud hammasfriise ning pliiatskonsoole. Hoone otsafassaadid on lihtsama kujundusega. Tagumise fassaadi lahendus kordab paljuski esimest. Hoonele annab õhulise vormi laialt eenduva räästaga liigestatud katus, mille kujunduses domineerivad massiivsed profileeritud talaotsad. Põhja puiestee ääres on kahel pool administratiivhoonet tehase masinatsehh ja masinatöökoda. Tehase masinatöökoja administratiivhoone poolsel fassaadil on viimaega samas võtmes, kuid mõnevõrra lihtsustatud hoone.

Ajalugu

Vasksepatöökoja asutas 1859. aastal Friedrich Wiegand. Algselt asus töökoda Rakveres, kuid juba 1861. aastal kolis tootmine üle Tallinnasse. 1873. aastal alustati malvivaluga ja endisest töökojast sai tehas. Uued tehasehooned ehitati aastatel 1881-1883 arhitekt Nikolai Thamm vanema (1834-1907) projekti järgi. Valmisid masinatsehh, administratiivhoone ning valukoda. Tehast laiendati aastatel 1889 ja 1898–1899 insener August Mickwitzi käe all. Tehasehoonetele lisati katlamaja, uus korsten ning valmis tsehhihoone kahekorruseline pealeehitis. 1889. aastal avas Wiegand müügikontori Moskvas ning hakkas tarnima oma tehase toodangut Venemaale. 19. ja 20. sajandi vahetusel asuti tootma naftamootoreid. 1912. aastal valmis insener Aleksander Ernst Pürge (aastani 1935/36 Bürger; 1887-1940) järgi mehhaanikatöökoda. Tehase toodangus olid enne Esimest maailmasõda olulisel kohal aurumasinad, suhkruvabrikute seadmed, pumbad ja sillakonstruktsioonid; lisaks tegeleti laevade remondiga. Tehase baasil moodustati 1920.aastal AS Ilmarine, kus hakkati valmistama rauavalu- ja masinaehitustooteid Eesti sisevajaduseks. Peale Teise maailmasõda valmistati tehases seadmeid tööstuste tarbeks. Alates 1952. aastast spetsialiseerus tootmine jõujaamade katelde abiseadmete valmistamisele. 1970.-1980. aastatel toodeti tehases ka tarbekaupu ja majapidamisseadmeid. 1989. aastal ettevõte erastati. Tehase hooned on eravalduses ja ehitatud ümber elu- ja ärihooneteks.

Allikad

Gens, L. Tehasehoone Põhja puiestee 21. [www] http://www.eestigiid.ee/?CatID=160 (27.01.2015)

Ilmarine AS. [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Ilmarine_AS (23.01.2015)