Mälestise tunnus

Ilmekas elu-laohoone näide Tallinna ajaloolises eeslinnas.

Kirjeldus

Tegemist oli kahekorruselise polüfunktsionaalse hoonega, selle ülakorrusele rajati luksuslikud eluruumid, alumisele korrusele laod koos abiruumidega. Hoone alumine korrus on paekivist, ülemine puidust, sarnase ülesehitusega on ka naaberkrundil paiknev hoone, kuid on välisilmelt on see tunduvalt tagasihoidlikum. Hoone fassaadid on lahendatud historitsistlikus stiilis - kui asekpärast kroonuarhitektuuri meenutav soklikorrus välja jätta, meenutas hoone tänu katuselt kõrgunud õhulisele tornile ja puitpitsdekoorile pigem kuurordihõngulist villat; seetõttu sobinuks see pigem näiteks Kadrioru miljöösse kui argisesse Kalamajja. Hoone projekt on realiseeritud arvatavasti täies mahus, võimalik, et dekoori osas tehti pisemaid muudatusi või on mõned detailid (nt tänavapoolse vintskapi üksikud elemendid) hiljem hävinud. Küll aga on ilmselt ehitamise käigus tehtud muudatusi kivist soklikorruse fassaadil. Projektis on kiviseina tänavapoolne osa tunduvalt lakoonilisem kui hetkel. Samuti on kiviosale projektis ette nähtud kitsad ambrasuurilaadsed avad, kuid on võimalik, et juba ehitamise käigus rajati nende asemele laiemad aknad.
Enne 1933 a on mõlemale küljele lisatud ühekorruselised juurdeehitused. Neist põhjapoolsem, mida alates selle rajamisest kasutati kuurina, lammutati 2000. a, lõunapoolsem on pisut ümberehitatult säilinud tänaseni.

Ajalugu

Hoone projekt oli tellitud 1881.a. N.Malahhovi poolt. Malahhovid olid tol ajal Tallinnas tuntud töösturid, nende suguvõsale kuulunud kalatööstus on Kalamajas olnud juba alates 1790. aastast. Hoone projekti ja krundi planeeringu koostaja ning ehitustööde järelevaataja oli arhitekt A.Fedotov. Lisaks tänava äärde kerkinud kõnealusele hoonele rajati selle taha hoovi ka kivist töökoda ning puidust kuur. Arendamisele kuulus ka naaberkrunt (praegu Suur-Patarei 18 krundi põhjapoolsem osa) - sinna kerkis hobusetall koos aedikuga. 1927. aastal liideti kaks naaberkrunti ametlikult üheks.
1933. aastal koostatud asendiplaani järgi oli hoovis ales vaid kivist töökoda, hobusetalli asemel oli suurem abihoone, mis lammutati 1936. aastal. 1937. aastal rajati hoovi R.Falkenbergi juhendamisel tänaseni alles olev kivist korterelamu, selle ehitusel kasutati ära ka olemasoleva töökoja seinu. Hoovimaja valmimisest kuni käesoleva hetkeni krundil olulisi muudatusi tehtud pole. Krundi lõunaküljele on hiljem vaid rajatud puidust kuur.

Meedia

- Robert Nerman Suur-Patarei tänava mõju Vabadussõjale
http://www.postimees.ee/091205/esileht/siseuudised/tallinn/185669.php

Kirjandus

Nerman, Robert. Kalamaja ajalugu. 1996 Tallinn
Suits, Maris. Tuuder, Madis. Suur-Patarei 18. Osalised muinsuskaitse eritingimused fassaadide remondiks ja välisviimistluse põhiprojekt. 2008 Tallinn.