Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, 1900. a.
Mälestise registri number 8283
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 31.10.1997
Registreeritud 31.10.1997
X-koordinaat 539884.64
Y-koordinaat 6590729.35
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 31.08.10

Menetleja: TKVA peaspetsialist, Oliver Orro

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Osa Balti Puuvillavabriku ajaloolise töölisasumi mälestiste tervikansamblist, sajandialguse tööstusasumi eluhoone ilmekas näide, üks esimesi ridaelamuid Tallinnas ja sellisena hoonestuse tüpoloogia seisukohalt oluline ehitis, 19/20. sajandi vahetuse jõuka keskklassi elamu ilmekas ja huvitav ning detailiderikas ja arhitektuuri-ajalooliselt hästi säilinud näide.

Sisestatud: 19.03.2008.

Kirjeldus


Sitsi tn. 3 asuv elamu paikneb Sitsi tänava äärse barakkiderea alguses. Hoone on Sitsi tänava suhtes väikese nurga all – selle Kopli tänava poolne ots on tänavast taandatud, mistõttu tekib maja ja tänava vahele kolmnurkne pargalaadne haljasala. Olgugi et kõne all olev elamu on rajatud tehase juhtkonna (peameistrite ja kõrgemate ametnike) eluasemeteks, on see nii mahult ning üldilmelt ülal mainitud töölisbarakkidega suhteliselt sarnane. Hooned koosnevad mitmest omavahel tulemüüriga eraldatud sektsioonist. Sitsi tn. 3 koosneb kolmest sektsioonist, kuid asumis on ka kahe- ja ühesektsioonilisi elamuid. Elamute askeetlikku välisilmet rangestavad ühtne aknarütm ning sissepääsude ees paiknevad massiivsed paekivist trepid. Välisfassaadi pea ainsaks dekoorielemendiks on paekivist sokli kohal kulgev tagasihoidlik dekoratiivne veelaud ning kohati veel säilinud kahepoolsed tahveldatud välisuksed. Madalat kelpkatust ilmestavad jässakad korstnad ning poolkaarekujulised valgusavad (uugid). Eristamaks meistrite elamut töölismajadest, on algprojektis hoonele ette nähtud ka hulk fassaadidekoori elemente, mida aga pole realiseeritud. Näiteks oli kavandatud keskmise sektsiooni katusele räästa kohale ehisvõre; hoone nurgalauad ning sektsioone eraldavate tulemüüride kivist otsad oli plaanis kujundada pilastrilaadsetena jne. Siiski lisavad töölismajadega võrreldes Sitsi tn. 3 hoonele elitaarsust hoovipoolsete sissepääsude kohal olevad sepiskonsoolidel varikatused. Oluliseks mahuliseks erisuseks on siin ka tänavapoolsete sissepääsude ees paiknevad pisikesed tuulekojad ning Kopli tänava poolset otsa lõpetav kahekorruseline veranda, kuid sellest pikemalt allpool. Hooned on kogu põrandapinna ulatuses kellerdatud, keldri lage hoiavad üleval piki hoonet kulgevad massiivsed paekivikaaristud, mille vahele on paigutatud boksid igale korterile. Keldribokse valgustavad soklis asuvad segmentkaarega aknaavad. Kuivõrd tegu on aga meistrite elamuga, on hoone plaanilahendus võrreldes töölisbarakkidega sootuks erinev. Kui viimased kujutavad endast koridorisüsteemis kasarmulaadseid elamuid, siis Sitsi tn. 3 näol on tegu ridaelamuga. Üksikutest läbi kahe korruse ulatuvatest boksidest koosnev ridaelamu oli toona Eestis veel väga haruldane hoonetüüp ja selle kasutamine siin osutab Inglise mõjule, mis oli tekstiilitööstusega seotud asulates tavaline -- ka näiteks Sindis ja Narva Kreenholmi asunduses rajati meitritemejad ridaelamutena. Projektijärgselt oli hoones 6 läbi kahe korruse ulatuvat 5-toalist korterit. Igal korteril oli 2 sissepääsu – esinduslik peasissepääs hoovi pool ning tagavara- või teenijate sissepääs tänava pool. Mõlemast uksest pääses omavahel vastakuti paiknevatesse trepikodadesse, mis algselt olid ka läbikäidavad. Korterite esinduslikumad ruumid asusid teisel korrusel – hoovi pool avar saalilaadne elutuba, tänava pool magamistoad. Esimesel korrusel asus avar köök ning teenijatuba, kuhu pääses otse tagatrepikojast, hoovi poole jäi tõenäoliselt söögisaal. Tagatrepikojas esimesel korrusel asus ka kemmerg. Hoone interjöörid olid samuti esinduslikud. Hoovipoolseid peatrepikodasid kaunistavad veel tänagi massiivne lai puidust ühemarsiline trepp, mille monumentaalsust rõhutavad uhke balustraad ning profileeritud detailidega kogukas nurgapost. Korterites paiknevad uksed olid traditsiooniliselt tahveldatud, hoovipoolsed esindusruumid olid kaunistatud stukkdetailidega, nagu näiteks laerosetid, karniisid jne. Ruumides olid valged kahhelahjud. Tagatrepikojad (köögitrepikojad, Sitsi tn pool) olid pererahva teise korruse eluruumidest eraldatud osaliselt klaasitud kergseinaga. Esimene suurem ümberehitus on hoones tõenäoliselt toimunud 1920ndatel aastatel, kui Kopli tänava poolsesse otsa rajati kahekorruseline veranda. Selle käigus on ümber planeeritud ka idapoolse sektsiooni teise korruse ruumid – selle keskele on tubade arvelt rajatud trepikojast alguse saav pikk kitsas koridor, millest mõlemale poole jäävad pisemad korterid (võimalik, et tegu oli ka ühe suurema korteri tubadega). Trepikoda kaunistati tol ajal valitseva interjöörimoe kohaselt juugendipäraste geomeetriliste motiividega. Ilmselt samal ajal või pisut hiljem on vineerseinaga trepihallist eraldatud ka hoone ülejäänud peatrepid. Samuti on laiendatud otsmise korteri aknaavasid. Elamu suured luksuskorterid on tõenäoliselt üsna pea poolitatud, Sitsi tänava poole jäävad tagavara trepikojad (köögitrepikojad)suletud või lammutatud. Viimaste aastakümnete jooksul on veranda hooviküljele juurde rajatud sobimatu lahtine eeskoda.

Sisestatud: 17.09.2018.

Ajalugu


20. sajandi alguses puhkes Tallinas seninägematu arendustegevus, mille põhjusteks on mitme mastaapse tööstusettevõtte ja neid teenindava infrastruktuuri rajamine. Lasnamäele kerkis Dvigateli vagunitehas, Kopli poolsaarele Sitsi mäele Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik, veidi hiljem lisandusid poolsaare tippu mitmed laevaehitustehased. Tööstuse rajamine tõi endaga kaasa ka massilise elamuehituse. Kiiresti ning paljuski stiihiliselt arenenud Tallinna töölisagulitest erinesid tehaseasulad oma komplekse planeeringu ja ühtse väljanägemise poolest. Tööstushoonete lähedusse rajati terviklikud töölisasulad, kuhu peale juhtkonna villade ja tööliste barakkide kuulusid ka kauplused, koolid, haiglad, pesumajad jne. Sarnase printsiibi kõige ilmekamaks näiteks kujunes Vene-Balti asundus poolsaare tipus, kuid novaatorlikke jooni kandsid endas ka varasemad tehasekülad. Üheks esimeseks sääraseks arenduseks oli Sitsi asum, mille alguseks võib lugeda juba 1898. aastat, kui kohalike saksa päritolu töösturite eestvõttel vabriku rajamiseks vastav ettevõte loodi. Paar aastat hiljem andis vabrik juba toodangut ning samal ajal asuti Sitsi mäele, tänase Sitsi tänava ja vabrikuhoonete vahele välja ehitama ka asulat ennast. Asumi arhitektuuriliseks suunajaks oli kunagine Eestimaa kubermangu arhitekt Rudolf Otto Knüpffer. Töölismajad ja meistritemajad ehitati ajavahemikul 1901-1905, ehitamine algas Kopli tänava poolsest otsast ja liikus siit Pelguranna poole. Kõige tagumised, kiriku ümbruses asunud barakid, on tänaseks hävinud. Töölismaju ehitati juurde hiljemgi – Sitsi tänava lõpus ühtsesse kompleksi sulanduvad barakid (Sitsi tn. 13 ja 15) pärinevad aga juba 1940ndatest ning algsesse asumisse ei kuulu. Samast ajast pärineb ka aadressil Sitsi 5A paiknev elamu. Kopli tänava poolsesse ossa, teistest hoonetest pisut eraldi, avara aiaga krundile rajati direktori villa (Kopli tn. 35A), samasse lähedusse ka kõne all olev meistrite elamu (Sitsi tn. 3), selle taha pesuköök ja hobusetall. Hiljem lisandus Kopli ja Sitsi tänava nurgale ka koolihoone (Sitsi tn. 1). Saunahoone ning kirik asuvad Sõle tänava poolses otsas. Säilinud töölisbarakid (Sitsi tn. 5-11) kulgevad piki Sitsi tänavat palistades seda ühtse katkematu frondina peaaegu tänase Sõle tänavani välja. Lisaks tänava-äärsetele paikneb üks barakk (Sitsi tn. 5B) hoovis, tänava suhtes väikese nurga all, mille tulemusena tekib asumisse õdus kõrghaljastusega kaetud kolmnurkse kujuga väljak (algselt kasutatud ka turuväljakuna). Väljaku kitsamas servas paikneb aga 1940ndatel rajatud barakk.

Sisestatud: 19.03.2008.

Kaitsevööndi ulatus


ulatuslik ühine kaitsevöönd kogu piirkonna mälestistele, vastavalt skeemile

Sisestatud: 19.03.2008.