8490 Eestimaa Rüütelkonna hoone, 18. saj. I pool, 1848. a. • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Eestimaa Rüütelkonna hoone, 18. saj. I pool, 1848. a.
Mälestise nimi Eestimaa Rüütelkonna hoone, 18. saj. I pool, 1848. a.
Mälestise registri number 8490 Mälestise vana number 807k
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis
Märksõna
Arvel 04.11.1999
Registreeritud 04.11.1999
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 21, (RTL 1997, 88, 518) Kuupäev: 13.05.1997
Katastrikood
Aadress
Omanikud/valdajad
Leevendused
Fotokogu
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Ehitisregistri ehitis ametiasutuse peahoone (101036524)
Inspekteerimised

Seisund: halb
Inspekteerimise kuupäev: 31.07.2012
Inspektor: TKVA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Kirjeldused

Liik: Meedia

- Valitsus võib kolida Rüütelkonna hoonesse
www.postimees.ee/051006/esileht/siseuudised/221621.php

- Rüütelkonnahoonesse paraadpaleed ei tule
www.epl.ee/artikkel/363511



Sisestatud: 21.11.2006

Liik: Mälestise ajalugu

Praeguse Eestimaa Rüütelkonna hoone krundi ostis rüütelkond Johann von Üxküllilt pärast Toompea suurt tulekahju 17. saj lõpus. 1845. aastal alustati pikaaegse Eestimaa kubermangu arhitekti Christoph Gableri klassitsistlikus vaimus projekti kohaselt hoone ehitust, mis pärast vundamendiaugu valmimist ligi aastaks seiskus vastuolude tõttu Sõjaministeeriumiga. Pärast Nikolai I enda poolt väljastatud nõusolekut ehitus jätkus.1846. aasta sügiseks olid püsti müürid ning maja viidud tinaplekist katuse alla. Samast ajast on pärit ka rüütelkonna hoone projekti muudatus, mille autoriks on Georg Winterhaltern. G.Winterhalten lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia samal, 1846. aastal ning oli Piiteri aadli hulgas äärmisel populaarse arhitekti Andrei Stackenschneideri (Keila-Joa lossi autor) protežee. Rüütelkonna hoone oli noore arhitekti esimene vastutusrikas projekt, sealjuures lahendas ta Gableri kavandatud tuima klassitsistliku fassaadi just moodi tõusnud neorenessanssi võtmes. 1849. aastaks oli uus rüütelkonna hoone valmis.
Lühike arhitektuuriajalooline ülevaade põhineb Kiriku plats 1 ajaloolisel ülevaatel (koostaja AS Vana Tallinn (J.Maiste) 1993, TKVA arhiiv).

Sisestatud: 13.01.2012