Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Eestimaa Rüütelkonna hoone, 18. saj I pool, 1848. a
Mälestise registri number 8490
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 04.11.1999
Registreeritud 04.11.1999
X-koordinaat 542003.76
Y-koordinaat 6589041.54
Mälestise vana number 807k
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: restaureerimisel

Paikvaatluse kuupäev: 23.11.23

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vanalinna juhtivspetsialist, Kristiina Frolova

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajalooline Rüütelkonna hoone, ilmekas renessanssliku arhitektuuri näide Tallinna vanalinnas, säilinud esialgne barokne hoonekehand.

Sisestatud: 17.09.2018.

Kirjeldus


Asukoht, ümbrus, välisilme
Eestimaa Rüütelkonna hoone paikneb Toompea keskmes Toomkiriku vahetus läheduses ning selle esifassaad on eemalt hästi vaadeldav. Domineeriv hoone juures on selle hilisem, 1846.-1849. a. ehitatud neorenessanss-stiilis lameda kelpkatusega kivihoone. Hoone sissepääsu muudab pidulikuks kesktelje suhtes sümmeetriline kolmeastmeline peatrepp ja selle külgedel paiknevad pandused, mis tõusevad hoone peaukse ette. Hoonet ümbritsevad kõnniteed on kaetud betoonplaatidega.
Fassaadi seinu liigendavad krohvirustika ja renessanssakende laiad profileeritud ehisraamistused. Ümardatud nurkadega fassaadi lõpetab raskepärane konsoolne karniis, millele
toetub madal atika. Raskepärane pronksitud malmist võrega konsoolrõdu esifassaadi keskteljel tõstab esile hoone keskosa ja moodustab peauksele ja seda piiravatele vestibüüliakendele varikatuse. Viie aknaava- või nišiga põhjafassaad on sarnaselt kujundatud. Lõunafassaad on kitsam, hõlmates mõlemal korrusel ühe aknaava. Ülejäänud Kohtu tn. poolsest fassaadist hõlmab varasem, barokne hoonetiib, mille seinapind on liigendatud ühtlase vahemaa järel paiknevate pilastritega. Hoonetiib on kaetud murdkelpkatusega, kus asub kaks vintskappi, üks neist sisehoovi poolsel fassaadil. Hoone kirdepoolses otsas asub kahekorruseline väike hoonemaht, millel on juurdepääs Kohtu tänavalt.
Kunagine tallihoone Toom-Rüütli tänava ääres on ühekordse kelpkatusega paekivist hoone, mis on 1846-1849 ümber ehitatud. 1825. a. joonisel oli 4 aknaava fassaadis, praegu 1 ukse- ja 5 aknaava.
Hoonetiibade vahel asub L-tähe kujuline sisehoov, kuhu avanevad hoovifassaadide välisuksed. Hoov on sillutatud munakiviga. Hoovi pääseb läbi ažuurse metallvärava. Hoovis olevad trepid on nii paekivi- kui betoonastmetega.

Katused, pööning
Kõikidel käsitletavatel hoonetel on puidust katusekonstruktsioon, mis on väljaehitamata pööningutel nähtaval. Kiriku platsi äärne hoone on kaetud tsingitud terasplekkkattega
madalakaldelise kelpkatusega. Veidi madalam hoone Kohtu tn ääres on kaetud arhailise murtud kelpkatusega, katusekatteks on savikivi. Kahe hoone eritasapinnaline ühenduskoht on olnud keeruline sõlm ning on nii eksterjööris kui interjööris lahendatud kohmakalt. Kiriku platsi äärse hoone pööningu valgustus on lahendatud räästaaluste väikeste akendega. Maapinna tasandilt katust näha ei ole: see varjub madala parapeti taha. Katuseharjal on tuulutuskorstnad. Sisehoovis on terasplekiga kaetud sepiskonsoolidel varikatus.
Kohtu tn äärse hoone keskteljel on vintskapid nii esi- kui hoovifassaadis. Hoovipoolsel vintskapil on säilinud ka profileeritud talaotstega vintspuud. Hoone esifassaadil on
puitkarniis, tagafassaadil profileeritud krohvikarniis.
Toom-Rüütli tn äärse hoone kelpkatus on kaetud savikiviga. Katusel on kaks vintskappi sisehoovi poolsel küljel ning kolm korstnapitsi. Madalakaldeline väiksema Kohtu tn äärse hoone kelpkatus on kaetud värvitud tsingitud terasplekiga, sama materjal on ka Kohtu tn suure hoone põhjapoolsel juurdeehitusel ning sisehoovi tuulekojal.
Kiriku platsi äärse ja Kohtu tn äärsete hoonete vahelist üleminekukohta on parandatud 2010. a. uue tsingitud terasplekkkattega. Ülejäänud Kiriku platsi äärse hoone katus peab enamjaolt sademevett. Seevastu Kohtu tn äärse hoone katuses on näha suuremaid ja väiksemaid auke, samuti on pehastunud ja osaliselt kadunud murdekoha
puitkarniis. Katuse kandekonstruktsioon on rahuldavas seisukorras, kaetud tulepüsivuse tõstmiseks lubjakihiga. Leidub väiksemaid seenmädaniku koldeid. Pööningul on
mitmes ajaperioodist pärit töötavaid või amortiseerunud ventilatsioonikanaleid.

Sisestatud: 17.06.2016.

Asukoha kirjeldus


Eestimaa Rüütelkonna hoone paikneb kirikuplatsi idaküljel, hõlmates kvartali nr. 45 lääneosa. Kinnistul olevasse hoonetekompleksi kuuluvad lisaks 2 hoonet Kohtu tn.
ääres ja üks hoone Toom-Rüütli tänava ääres.

Sisestatud: 17.06.2016.

Ajalugu


Praeguse Eestimaa Rüütelkonna hoone krundi ostis rüütelkond Johann von Üxküllilt pärast Toompea suurt tulekahju 17. saj lõpus. 17. sajandi lõpul või 18. sajandi I poolel ehitati uus kahekorruseline murdkelpkatusega hoone peafassaadiga Kohtu tänava poole ja tüüpiliste baroksete pilastritega liigendatud ilmega. Hoones on säilinud lihtsa profiiliga stukklaed ja kõrge ristvõlviga keldrid, niisamuti murdkelpkatus ja põhiseinad. Hoonet ehitati ümber nii 1845. aastal uue peahoone ehituse ajal kui 1920. aastatel välisministeeriumiks kohandamisel, muuhulgas likvideeriti Kohtu tänava poolne esinduslik sissepääs, rajati pikikoridorid ja uus trepikoda.
1845. aastal alustati pikaaegse Eestimaa kubermangu arhitekti Christoph Gableri klassitsistlikus vaimus projekti kohaselt hoone ehitust, mis pärast vundamendiaugu valmimist ligi aastaks seiskus vastuolude tõttu Sõjaministeeriumiga. Pärast Nikolai I enda poolt väljastatud nõusolekut ehitus jätkus.1846. aasta sügiseks olid püsti müürid ning maja viidud tinaplekist katuse alla. Samast ajast on pärit ka rüütelkonna hoone projekti muudatus, mille autoriks on Georg Winterhaltern. G.Winterhalten lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia samal, 1846. aastal ning oli Piiteri aadli hulgas äärmisel populaarse arhitekti Andrei Stackenschneideri (Keila-Joa lossi autor) protežee. Rüütelkonna hoone oli noore arhitekti esimene vastutusrikas projekt, sealjuures lahendas ta Gableri kavandatud tuima klassitsistliku fassaadi just moodi tõusnud neorenessanssi võtmes. 1849. aastaks oli uus rüütelkonna hoone valmis.
Lühike arhitektuuriajalooline ülevaade põhineb Kiriku plats 1 ajaloolisel ülevaatel (koostaja AS Vana Tallinn (J.Maiste) 1993, TKVA arhiiv).

Sisestatud: 13.01.2012.

Meedia


- Valitsus võib kolida Rüütelkonna hoonesse. http://www.postimees.ee/051006/esileht/siseuudised/221621.php
- Rüütelkonnahoonesse paraadpaleed ei tule. http://www.epl.ee/artikkel/363511

Sisestatud: 21.11.2006.