20.05.13 08:45-09:30 toimub registri uuendamine. Sel ajal võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid ning ajutisi katkestusi.

Mälestised • 8498 Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19. saj. algus

Prindi Navigeeri Ekspordi Tühista / Tagasi

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19. saj. algus
Mälestise nimi Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19. saj. algus
Mälestise registri number 8498 Mälestise vana number 708k
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis
Märksõna
  • Ehitised
    • Üksikobjektid
      • Tööstushooned
        • Muu
Arvel 04.11.1999
Registreeritud 04.11.1999
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 21, (RTL 1997, 88, 518) Kuupäev: 13.05.1997
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 28. märts 2006. a käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542) Kuupäev: 05.04.2006
Katastrikood
Aadress
Inspekteerimised

Seisund: avariiline
Inspekteerimise kuupäev: 23.04.2013
Inspektor: Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialist, Helen Kallaste

Kirjeldused

Liik: Kaitsevööndi ulatus

vastavalt skeemile, millega saab tutvuda TKVA-s ja Muinsuskaitseametis

Sisestatud: 30.10.2006

Liik: Mälestise ajalugu

Kui 18. saj. lõpus Lasnamäe nõlvale, praeguse Valge tänava kanti rajatud tohutu sõjaväelinnak ehk Uuslinn osutus hoonete valesti ehitatud paksude ja niiskete paekiviseinte tõttu kasutuskõlbmatuks, hakati seda järgnevate kümnendite jooksul vähehaaval lammutama. Suur osa neist hooneist lammutamisel saadud paekivist põletati lubjaks nõlva alla rajatud lubjaahjudes, sealhulgas ka selles, tööstur Georg Eggersi ehitatud lubjaahjus. Tegemist oli toonase Tallinna ühe kõige tuntuma lubjapõletustöökojaga. Dramaatiliselt romantilise looduse tõttu 19. sajandil väga populaarsesse jalutus- ja väljasõidukohta Hundikuristikku rajatud suur lubjaahi oli üheks esimeseks rajatiseks Venemaal, kus tööstusliku küttena kasutati turvast. Ahju köeti nõlva alt, kivid veeti ahju ülevalt Lasnamäe poolt, üle võlvidele toetatud sillataolise veotee. Hiljem on ahju peale kujundatud vaateplatvorm. Ahjuga ühel kinnistul asus kunagi lisaks üks puitsuvila (algselt ilmselt tootmishoone) ja rida abihooneid, mis Narva maantee laiendamisel on lammutatud. Säilinud on aga vana nn. Eggersi maja ja aed Narva mnt 120 krundil.

Sisestatud: 30.10.2006

Liik: Mälestise ajalugu

Kasutamine lõpetati juba 19. sajandil, 20. sajandi I poolest varemeis

Sisestatud: 30.10.2006

Liik: Mälestise tunnus

suur lubjapõletusahi 19. sajandi algusest, silmapaistev ja haruldane tööstusarhitektuuri näide, väärtuslik romantiline rajatis Kadrioru-Lasnamäe pärandmaastikul.

Sisestatud: 30.10.2006

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

mälestis on hävimas. Paekivimüürid varisevad kõigilt külgedelt. Kaks kõrget, tahmajälgedega löövi, mille peal asub ilmselt eestiaegset päritolu vaateplatvorm, ning ahju põhimassiiv koos hiljuti puhastatud sissekäiguga ja idakülje kontraforss on praegu veel enam-vähem rahuldavas korras. Teravkaarne “gooti” lööv võib kaare lao järgi otsustades olla hilisem (st. 19. sajandi lõpus uuesti üles laotud) – historitsismiajastu romantilisest vaimust kantud varemetekultuse tulem. Ümberringi üle kasvanud haljastus, põõsastust aja jooksul kujunenud võsa, kuhu ümberkaudsed elanikud on kandnud prahti. Ahju pealt mere poole avanenud kaunis vaade kinni kasvamas. Mälestise hooldamine eeldab linna ja kahe kinnistu omanike koostööd.

Sisestatud: 30.10.2006