8500 Seewaldi suvemõisa peahoone, hiljem peaarsti elamu Paldiski mnt. 52/9, 19. saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Seewaldi suvemõisa peahoone, hiljem peaarsti elamu Paldiski mnt. 52/9, 19. saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 8500 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 04.11.1999 |
Registreeritud | 04.11.1999 |
X-koordinaat | 539960.58 |
Y-koordinaat | 6588169.38 |
Mälestise vana number | 833k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 02.06.20
Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna eeslinnade peaspetsialist, Diana Haapsal
|
Märksõna(13)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ravikompleks, Elamu, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Ajaloolise Seewaldi suvemõisa peahoone, mis on ümber kohandatud ning kuulub vaimuhaigla ansamblisse. |
Kirjeldus Puithoone on rajatud 19. sajandil ja ümber ehitatud aastatel 1901-1902 Axel von Howeni projekti järgi peaarst Ernst von Kügelgeni korteriks. (1871-1948). Algselt oli ühekorruseline laudvoodriga kaetud palkmaja. Mõisahoonet laiendati lääne poole kahe suurema toa võrra ja ida suunas köögi ja abiruumide võrra. Hoone plaanilahendust on hiljem veel muudetud seoses ruumide funktsiooni muutumisega. 1970-1980. aastatel tehti juurdeehitis labori tarbeks ja pööningukorrus ehitati eluruumideks. Avasid on muudetud. Hoone on aastakümneid seisnud tühjana ja rüüstatud. Säilinud on aknakremoonid, siseuksed, ukseraamistused, peegelvõlvlaed ja esimese korruse ahi. |
Ajalugu Seewaldi haiglakompleks asub 19. sajandil arst Samuel Reinhold Winkleri (1764-1839) rajatud Seewaldi (saksakeelsest nimest Seewald ”merimets”) suvemõisa ja sellega piirnenud metsa alal. 1898. aastal kinkis paruness Marie Girard de Saucanton kinnistu Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile. Esialgu kohaldati haigla jaoks suvemõisa puithooned. Aastatel 1901–1903 Axel von Howeni (1845-1911) koostatud planeeringuga pandi paika kogu haiglakompleksi struktuur ja ehitati juurde neli paekivihoonet; meeste ja naiste ravila, majandushoone ja masinahoone. Valvurimaja ja surnukuur rajati krundi idapoolsesse serva. Kuur, tõllakuur, jääkelder ja elamud kohandati ümber haigla tarbeks. Suvemõisa peahoone ehitati ümber peaarsti elamuks, hiljem kasutuati laborina ning narkoloogia ja alkoholiravi osakonnana. Haigla avati 1903. aasta sügisel. Seewald oli tsaaririigi edumeelsemaid haiglaid, kus rakendati moodsa psühhiaatria uusi suundi. 1907. aastal otsustati juurde ehitada neli ravihoonet. 1913. aastal projekteeris insener Anton Uesson (1879-1942) ühekordse elamu personalile ja juurdeehituse varasemale hoonele. 1920. aastatel tegeles hoonete ümberehitamisega arhitekt Franz de Vries (1890-1938). 1970-1980. aastatel ehitati uus polikliinikuhoone, arhitekt oli Tiit Toomiste (1943), ümberehitusprojekte teostas E.Põldre. 1990. aastatel hoone remonditi arvestamata muinsuskaitse põhimõtteid. |
Allikad Mäeväli, S. (1984) Seewaldi vaimuhaigla. Arhitektuurimälestise pass. [www] http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2012/Passi%20Skaneerimised/Tallinn/D42.PDF (23.01.2015) |
Meedia - Robert Nerman Tallinna – Peterburi raudtee tõi Pelgulinna arengu |