8502 Seewaldi vaimuhaigla surnukuur-kabel Paldiski mnt. 52/11 korval, 1903. a.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Seewaldi vaimuhaigla surnukuur-kabel Paldiski mnt. 52/11 korval, 1903. a. |
---|---|
Mälestise registri number | 8502 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 04.11.1999 |
Registreeritud | 04.11.1999 |
X-koordinaat | 540007.26 |
Y-koordinaat | 6588224.16 |
Mälestise vana number | 833k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 11.06.18
Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna eeslinnade peaspetsialist, Maarja Ruut
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Ravikompleks, Kõrvalhoone, Surnukuur, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Surnukuur, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Tegemist on historitsistliku Seewaldi vaimuhaigla hooneteansamblisse kuuluva kõrvalhoonega. |
Kirjeldus 1901. aastal planeeriti ehitada kabel kivihoonena. 1903. aastal projekteeris Axel von Howen hoopis väikese puidust historitsistlikus laadis kabeli. Kõrged teravkaartega aknad annavad hoonele neogooti ilme. Kabeliga liitus veidi kitsam ja madalama katusega lahkamiskamber, kuhu pääseb külgfassaadist. Kabeli sissepääsu kohal oli algselt kolmnurkne varikatus, mida piiras balustraad. Siseruumi ilmestavad kaheksa puitpilastrit. Säilinud on kaks algset pinki, aknaraamid koos kremoonide ja hingedega, välisfassaadi puitlaudis, lahkamisruumi viiv siseuks. Algselt oli kabeli niśis küttekeha. |
Ajalugu Seewaldi haiglakompleks asub 19. sajandil arst Samuel Reinhold Winkleri (1764-1839) rajatud Seewaldi (saksakeelsest nimest Seewald ”merimets”) suvemõisa ja sellega piirnenud metsa alal. 1898. aastal kinkis paruness Marie Girard de Saucanton kinnistu Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile. Haigla avati 1903. aasta sügisel. Seewald oli tsaaririigi edumeelsemaid haiglaid, kus rakendati moodsa psühhiaatria uusi suundi. Esialgu kohaldati haigla jaoks suvemõisa puithooned. Aastatel 1901–1903 Axel von Howeni (1845-1911) koostatud planeeringuga pandi paika kogu haiglakompleksi struktuur ja ehitati juurde neli paekivihoonet; meeste ja naiste ravila, majandushoone ja masinahoone. Valvurimaja ja surnukuur rajati krundi idapoolsesse serva. Kuur, tõllakuur, jääkelder ja elamud kohandati ümber haigla tarbeks. Suvemõisa peahoone ehitati ümber peaarsti elamuks, hiljem kasutati laborina ning narkoloogia ja alkoholiravi osakonnana. 1907. aastal otsustati juurde ehitada neli ravihoonet. 1913. aastal projekteeris insener Anton Uesson (1879-1942) ühekordse elamu personalile ja juurdeehituse varasemale hoonele. 1920. aastatel tegeles hoonete ümberehitamisega arhitekt Franz de Vries (1890-1938), kes projekteeris ka kõrge katusega sissesõiduvärava ameerika kauboi stiilis. 1970-1980. aastatel ehitati uus polikliinikuhoone, arhitekt oli Tiit Toomiste (1943), ümberehitusprojekte teostas E.Põldre. |
Allikad Mäeväli, S. (1984) Seewaldi vaimuhaigla. Arhitektuurimälestise pass. [www] http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2012/Passi%20Skaneerimised/Tallinn/D42.PDF (23.01.2015) |