8505 Seewaldi vaimuhaigla katlamaja- elektrijaam Paldiski mnt. 52/13, 1903. a.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Seewaldi vaimuhaigla katlamaja- elektrijaam Paldiski mnt. 52/13, 1903. a. |
---|---|
Mälestise registri number | 8505 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 04.11.1999 |
Registreeritud | 04.11.1999 |
X-koordinaat | 539786.40 |
Y-koordinaat | 6588314.72 |
Mälestise vana number | 833k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 02.06.20
Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna eeslinnade peaspetsialist, Diana Haapsal
|
Märksõna(9)
Ehitised, Kompleksid, Ravikompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Elektrijaam, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Tegemist on Seewaldi vaimuhaigla hooneteansamblisse kuuluva historitsistliku kõrvalhoonega. |
Kirjeldus Viilkatuse ja krohvimata fassaadiga paekivist ja tellisest elektrijaam-katlamaja koos veetorniga. Hoone paikneb kompleksi läbiva peatee servas esifassaadiga tee poole. Tootmishoone eksterjööris domineerivad paekivist ja tellisest veetorn ning korsten. Hoone põhjaosas asub masinasaal, lõunaosas paiknevad erineva suuruse ja paigutusega mahud. Väärtuslikest detailidest on säilinud sissepääsu varikatus ja veetorni keerdtrepiga trepikoja kujundus. Avatäited on olnud puidust. Ümberehituste käigus on hoonele lisatud töökoda ja garaažid. Osaliselt on need kokku varisenud. |
Ajalugu Seewaldi haiglakompleks asub 19. sajandil arst Samuel Reinhold Winkleri (1764-1839) rajatud Seewaldi (saksakeelsest nimest Seewald ”merimets”) suvemõisa ja sellega piirnenud metsa alal. 1898. aastal kinkis paruness Marie Girard de Saucanton kinnistu Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile. Aastatel 1901–1903 Axel von Howeni (1845-1911) koostatud planeeringuga pandi paika kogu haiglakompleksi struktuur ja ehitati juurde neli paekivihoonet; meeste ja naiste ravila, majandushoone ja masinahoone. Üheaegselt valmis ka katlamaja-elektrijaam. Hoone ehitusmeistriks oli Friedrich Hübbe. Valvurimaja ja surnukuur rajati krundi idapoolsesse serva. Suvemõisa peahoone ehitati ümber peaarsti elamuks. Kuur, tõllakuur, jääkelder ja elamud kohandati ümber haigla tarbeks. Haigla avati 1903. aasta sügisel. Seewald oli tsaaririigi edumeelsemaid haiglaid, kus rakendati moodsa psühhiaatria uusi suundi. 1907. aastal ehitati juurde neli ravihoonet. 1913. aastal projekteeris insener Anton Uesson (1879-1942) ühekordse elamu personalile ja juurdeehituse varasemale hoonele. 1920. aastatel tegeles hoonete ümberehitamisega arhitekt Franz De Vries (1890-1938). 1950. aastate lõpus ehitati katlamaja-elektrijaama kompleksi töökoda ja garaaž. Väiksemaid ümberehitusi teostati ka hiljem. 1970-1980. aastatel ehitati uus polikliinikuhoone, arhitekt oli Tiit Toomiste (1943), ümberehitusprojekte teostas E.Põldre. |
Allikad Mäeväli, S. (1984) Seewaldi vaimuhaigla. Arhitektuurimälestise pass. [www] http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2012/Passi%20Skaneerimised/Tallinn/D42.PDF (23.01.2015) |