8580 A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku katlamaja, 1896-1909
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku katlamaja, 1896-1909 |
---|---|
Mälestise registri number | 8580 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 13.11.1999 |
Registreeritud | 13.11.1999 |
X-koordinaat | 542257.10 |
Y-koordinaat | 6587533.43 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 27.05.21
Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro
|
Märksõna(8)
Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Ajaloolise Lutheri mööblivabriku tehasehoonete ansamblisse kuuluv hoone. |
Kirjeldus Katlamaja seinad on algselt olnud laotud peamiselt paekivist ning osaliselt punastest tellistest, läänepoolne jõujaama hoone tahutud paekivist. Korduvate ümberehituste avade suurust ja paigutust korduvalt muudetud. Aknaavadel on kaarsillused. 1-korruselise masinasaali lõunaküljel asuvad kaks punasest tellisest korstent, mis on metallbandaažidega tugevadatud. Algselt kolmelöövilise ja viilkatusega kaetud katlahoone fragmendid on seintel osaliselt säilinud. |
Ajalugu Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonna kaubandusettevõttest, mis tegutses Tallinnas juba 1742. aastast. 1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther (1810-1876) ja Markel Makarov kahekorruselise puidust saeveski. Kuus aastat hiljem ehitati arhitekt Erwin Bernhardi (1852-1914) projekti järgi katlamaja. 1891. aastal valmis sama arhitekti projekti järgi Vineeri tänava äärde ühekorruseline tööstushoone, 1897. aastal kahekorruseline töökoda, kaks aastat hiljem Pärnu maantee äärde kahekorruseline tootmishoone ja 1901. aastal Tatari tänavale kahekorruseline tsehh. 1910. aastal rajati Pärnu maantee äärse tootmishoone juurde kolmekorruseline juurdeehitis. Seoses Lutheri vabriku laienemise ja töötajate arvu suurenemisega rajati 1904–1905.aastal töötajatele esinduslik rahvamaja. Viis aastat hiljem sai valmis Aleksei Bubõri (1876-1919) ja Nikolai Vassiljevi (1875-1941) projekti alusel ehitatud vabrikuomaniku villa, kus täna asub perekonnaseisuamet. 1912. aastal otsustati uue mööblivabriku ja väiksema tootmishoone ehitamine Vana-Lõuna tänavale. Samal ajal hakati projekteerima uut katlamaja Pärnu maantee äärse kvartali sisehoovi. Mööbli tootmist alustas ettevõte 1880. aastal. Lutheri pojad Christian Wilhelm (1857-1914) ja Carl Wilhelm (1859-1903) viisid perefirma murranguliste uuendusteni vineeri tootmise tehnoloogias. Vabriku vineerist toolipõhja edu avas rahvusvahelised müügisuhted. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 1945–1968. aastani kandis nimetust Tallinna Vineeri ja Mööblivabrik, 1968–1993. aastani Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat. 2005. aastal viidi tootmine üle Kohilasse. Vabriku tuletõrjedepoo ehitati arhitekt Ervin Bernhardi (1852-1914) projekti järgi 1912. aasta. Hoone sai Teises maailmasõjas kannatada. Taastamisprojekt valmis 1950. aastal. Hoonesse projekteeriti vabriku meditsiinitöötajate vastuvõturuumid. Hoone taastati endisel kujul, kuid siseplaneeringus tehti mõningaid muudatusi. |
Meedia Uuetalu, H (2009) Tallinn, Tatari 51/Vana-Lõuna 4 asuva hoone nr 9 (katlamaja) tehnilise olukorra eksperthinnang. TKVA Arhiiv Toimik N9-4547 |