Mälestise tunnus

Osa Bekkeri laevaehitustehase töölisasumist, 20. sajandi alguse tehaseasumile iseloomuliku hoonetüübi terviklikult säilinud näide

Kirjeldus

Kopli tn. 85 hoone on algselt rajatud politseimajaks. Igal suuremal vabrikul oli ka oma tuletõrjekomando ja politseijaoskond, et asumis korda pidada -- kuna paljud Venemaalt sisse rännanud töölised, kes vabrikukolooniates elasid, olid vallalised noormehed, kes kippusid lärmakaid pidusid pidama ja kaklusi korraldama, oli politseinikel ka tööd palju. Politseimaja paikneb otsakuti Kopli tänava ääres, selle peafassaad on suunatud tänase Marati tänava poole. Nagu ülal mainitud, on Bekkeri asumi Kopli tänava äärsete hoonete paigutus suhteliselt juhuslik, kummalisel kombel pole ala planeerides justkui arvestatud poolsaare peatrakti – tänase Kopli tänavaga, võimalik, et generaalplaan tehti Paterburis üksnes sinna sadetud geoaluse järgi, kohapeal olukorraga tutvumata. Väliselt meenutab politseijaoskonna hoone tol ajal Tallinna töölisasumitesse rajatud elubarakke – tegu on üsna tüüpilise kahekorruselise kelpkatusega puidust hoonega, ehitis on peaaegu dekoorivaba, fassaadi ilmestavad üksnes akende piirdelauad ja kitsaliistulisest horisontaalludisest vahevööd. Hoone põhiplaan on H-kujuline, kusjuures keskmine plokk taandub külgmistest üsna vähe, mistõttu hoone maht on kompaktne. Hoones paikneb kaks trepikoda, mõlemasse pääseb külgedel asuvatest ustest. Elamuslik on merepoolne trepikoda, kus suurejooneline treitud balustritega trepp tõuseb seinaääri mööda, jättes keskele aatriumitaolise valguskaevu: sellist esinduslikkust nii lihtsas majas ei ootaks. Esimesel korrusel asusid algselt politseinike tööruumid ja väiksemad korterid (kööktoad), teisel korrusel jaoskonnaülema jt. kõrgemate ametnike suured korterid. Tänaseks on hoone planeeringut pisut muudetud, kuna terves majas asuvad nüüd korterid – endised ametiruumid on eluruumideks kohaldatud, väiksemaid kortereid kokku ühendatud ja, vastupidi, II korruse suured esinduskorterid väiksemateks jagatud.

Ajalugu

20. sajandi alguses puhkes Tallinnas seninägematu arendustegevus, mille põhjusteks on mitme mastaapse tööstusettevõtte ja neid teenindava infrastruktuuri rajamine. Lasnamäele kerkis Dvigateli vagunitehas, Kopli poolsaarele Sitsi mäele Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik, veidi hiljem lisandusid poolsaare tippu mitmed laevaehitustehased, seal hulgas ka Bekkeri tehas. Tööstuse rajamine tõi endaga kaasa ka massilise elamuehituse. Kiiresti ning paljuski stiihiliselt arenenud Tallinna töölisagulitest erinesid tehaseasulad oma komplekse planeeringu ja ühtse väljanägemise poolest. Tööstushoonete lähedusse rajati terviklikud töölisasulad, kuhu peale juhtkonna villade ja tööliste barakkide kuulusid ka kauplused, koolid, haiglad, pesumajad jne. Sarnase printsiibi kõige ilmekamaks näiteks kujunes Vene-Balti asundus poolsaare tipus, kuid novaatorlikke jooni kandsid endas ka varasemad tehasekülad. Bekkeri kompleks seevastu jääb oma kaasaegsetele selle poolest alla. Kopli poolsaare laevaehitustehaste eellugu algab 1909. aastal, kui tsaarivalitsus hakkas ette valmistama üleriigilist sõjalaevade ehitamise programmi. Mitu tehasekompleksi, nende hulgas ka hilisem Bekkeri tehas (algselt tuntud ka kui Telliskopli tehas), planeeriti rajada Tallinna lähedale Kopli poolsaare tippu. Ehitus algas 1912. aastal, kui oli leitud tänase Kopli tänava ning Kopli lahe vahel sobiv maatükk. Ala oli varem kaetud metsaga, vaid lahe ääres asusid mõned suvilad ning kalurionnid, mis ehituse käigus peagi lammutati. Olgugi et tehaste ehitus vältas paralleelselt teise Kopli poolsaarel asuva kompleksi – Vene-Balti tehase – ehitusega, ei kujunenud Bekkeri kolooniast (asumi nimetus tolleaegses kõnepruugis) säärase tervikliku ning läbimõeldud planeeringuga tööstuskompleksi. Kui Vene-Balti asum rajati tolle aja mõistes eesrindlike linnaehituslike printsiipide alusel (suuresti arhitekt A. Dmitrijevi teene), siis Bekkeri tehaste ala oli oma üldplaanilt võrdlemisi stiihiline. On teada, et mitmed asumi generaalplaanid lükati linnavalitsuse poolt nende poolikuse tõttu ka tagasi. See fakt seletab mitmed tänagi nähtavad linnaehituslikud puudujäägid – elamute liigne lähedus tööstustsoonile, mida näiteks Vene-Baltis teadlikult välditi, ning mitmete hoonete ebaloogiline paiknemine Kopli tänava suhtes (Kopli tn. 75 - 81). Tehasehoonetega elamute hoovi tungimise eest said bekkerlased nahutada ka naabrite käest, kuna rajasid oma tööstushooned liiga lähedale Vene-Balti teenistujate elamutele (nähtav Kaluri tn. alguses). Asumi rajamine lõppes 1916. aastal.

Kaitsevööndi ulatus

krundi ulatuses