Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Saturni t. 13, 1930. aastad
Mälestise registri number 8811
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.11.1999
Registreeritud 19.11.1999
X-koordinaat 541372.69
Y-koordinaat 6587775.43
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 20.06.18

Menetleja: TLPA praktikant, Kirsi Kajamäe

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Arhitektuurimälestis Saturni 13/Tehnika 87 on ühe Tallinna ajaloolistes puiteeslinnades 1920.–30. aastatel levinud väikeelamu tüübi harukordselt hästi säilinud näide. Hoone esindab ilmekalt arhitektuuriliselt mitmepalgelise Uue Maailma asumi tollast puithoonestust.

Sisestatud: 04.11.2008.

Kirjeldus


Elamu telgsümmeetriline peafassaad on Saturni tänava joonel. Võrdlemisi kõrge soklikorrus on krohvitud. Välisseinu katab profileeritud rõhtlaudis, külgfassaadide viiludel ja ärkli ehisviilul katteliistuga püstlaudis, helepruuniks värvitud. Katuse kattematerjaliks on projektil ja praegugi plekk. Hoonel on 2 korstent. Aed ulatub hoone taha ja Tehnika t. poolsele küljele, krunti ümbritseb helepruuniks värvitud plankaed. Fassaadi keskel avaneb ümarkaarne 2 valgmikuga poolringikujuline portaal. Ukse kohal on kergelt eenduv plekist varikatus. Selle kohal paiknev ülemine valgmik on poolringikujuline, kitsas raamistus, meenutab teemantmustrit. Vahetult ukse kohal on rõhtse ristküliku kujuline valgmik, raamistus moodustub diagonaalsetest liistudest. Ukse avaral aknal sama skeemiga raamistus. Uksest mõlemale küljele jääb kaks akent. Teise korruse kõrgusel eendub katusest selle keskosas kolme akna laiune ärkel. Selle keskmise akna kohal on kolmnurkne ehisviil, mille tipp katuseharjaga ühekõrgune. Enamus aknaid on vertikaalse ristküliku kujulised (jagunevad pikuti kaheks), mõned avaramad ruudukujulised (jagunevad kolmeks). Otsaviilude nurkades on väiksed kolmnurksed aknad. Akende all ja kohal on astmeliselt eenduv simss, piirdeliistud profileeritud. Viilude all eendub simss. Esimesel korrusel on projektil kolm korterit: kaks 1-toalist ning üks 3-toaline korter, viimane sisseehitatud tualetiga. Katusekorrusel oli kaks 1-toalist korterit. Kõigi 1-toaliste korterite tarbeks oli samal korrusel trepikojas ühine tualettruum, keldris kogu majale ühine pesemisruum. Köök koos sahvriga oli olemas igas korteris. Ühes katusekorruse korteris on ka panikaik. Saturni 11 poolses majaseinas ei ole esimesel korrusel ühtegi akent, mistõttu kahe väiksema korteri mõlemad aknad olid samas seinas. Sama korruse 3-toalise korteri aknad avanevad seevastu kolme suunda, võimaldades päikesevalgusel eri päeva- ja aastaaegadel maksimaalselt korterisse jõuda. Katusekorruse korterite aknad on kahes suunas. Isikliku tualeti olemasolu vaid ühes korteris viiest ning pesemisvõimaluse puudumine kõigis korterites, samuti päevavalguse tuppapääsemise piiratus väiksemates korterites lubab oletada, et antud maja oli eelkõige orienteeritud majanduslikult madalamal järjel üürnikele. Teisalt oli kombineeritud erineva jõukusastmega peredele suunatud kortereid – nagu toona tavaks, on peremehe korter kavandatud teistest mugavam ja avaram. 1938. aasta teostamata jäänud juurde- ja ümberehitusprojekt nägi ette hoonet pea poole võrra laiendada. Projekti järgi pidi elamu Tehnika t. poolsele küljele lisatama eraldi trepikojaga kahekordne hooneosa, kusjuures tagaküljel oleks see ulatunud esialgsest hoonest sügavamale aeda. Hoone on tellimisest alates olnud järjepidevalt sama suguvõsa kasutuses.

Sisestatud: 04.11.2008.

Ajalugu


1930. aastate alguseks võimaldas Eesti Vabariigi majanduslik areng valitsusel ehitustegevusele rohkem tähelepanu pöörama hakata, varasemast enam päevakorda tõusid hädavajaduse asemel elanike heaolu ning linnade ja asulate välisilme parandamise kaalutlused. Kuigi ametlikult soositi kesklinna piirkonnas kivimajade ehitamist, püstitati Tallinnas tollal valdavalt 1–2-korruselisi puust elumaju. Ometi olid ka viimased varasema elamuehitusega võrreldes mitmes aspektis edumeelsed: elutoast eraldatud köök igas korteris (varem vaesemates piirkondades üldlevinud köök-tubade asemel), paremad sanitaarolud, nt. isiklik tualettruum, pesuruum oli siiski enamjaolt ühine ning paiknes keldris. Elulaadi moderniseerumisele ja üldise heaolustandardi kasvule viitab ka varasema aguliehitusega võrreldes väiksem hoonestustihedus, enamasti võrdlemisi avar õu/aed (mis üldjuhul oli kasutamiseks kõigile elanikele, mitte üksnes maja omanikule). Uue Maailma (varem Uus-Maailma) asum hakkas 1873–83 kujunema Pärnu mnt., Väike-Ameerika ja Luha t. vahelisel alal. Poolkaares kulgeva raudtee südalinna poolsele küljele tekkis 19. sajandi lõpul ridamisi uusi linnaosi, mille rahvapärased nimetused siiani käibel. Tollal hõivatud uutel territooriumidel hakkas linn rakendama korrapäraseid suuremat ala haaravaid planeerimispõhimõtteid. 20. sajandi algul oli kesklinna edelaosa veel suuresti hoonestamata. Uus-Maailma asum jäi 1902. aasta uue määruse järgi ehituspiirkonda, kuhu lubati ka puithoonete püstitamist. 1940. aastani kehtinud jaotuse järgi kuulus asum IV. (Pärnu) linnajaosse, kus asustus sajandi algusaastaist kõige kiiremini tihenema hakkas. Sajandi esimeste kümnendite plahvatuslik elanikkonna kasv Tallinnas sundis ehitustegevust hoogustama, seda pärssisid mõistagi sõjasündmused. 1920. aastatel kujunesid hoonestamata linnamaad, eriti IV. linnajagu, peamiseks ehitustandriks. Uus-Maailma linnaosas pikendati Koidu (tollal Alimanni) ja Luha tänavat, rajati uusi. Kümnendi lõpus muudeti ala kiviehituspiirkonnaks, kesklinna poolses osas keelustati isegi puitehitiste ümber- ja juurdeehitused. Sajandi algusest iseseisvusaja lõpuni kerkis IV. linnajaos elumaju kõige arvukamalt. Saturni (tollane Päikese) ja Tehnika t. (tollane Raudteetänav) nurgal paikneva puust 1-korruselise korterelamu projekt pärineb 1931. aastast, signeerinud diplomeeritud insener Wjačeslav Solntsev (ka Solntsew). Sarnase projekti järgi ehitatud maju on Pelgulinnas, Tondil (Oksa, Seebi t. kandis ja Lõokese tänaval), Kalamajas jm. Kuigi väliselt sarnased, on need hooned sisemiselt ülesehituselt erinevad ja ka projektidele on alla kirjutanud erinevad arhitektid.

Sisestatud: 14.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses

Sisestatud: 04.11.2008.