8819 Elamu Tehnika t. 17, 1910.-1920. aastad

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tehnika t. 17, 1910.-1920. aastad
Mälestise registri number 8819
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.11.1999
Registreeritud 19.11.1999
X-koordinaat 541321.88
Y-koordinaat 6588910.79
Ava kaardil
Elamu Tehnika t. 17, 1910.-1920. aastad
Elamu Tehnika t. 17, 1910.-1920. aastad

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 55, (RTL 1997, 165/166, 935) Kuupäev: 18.08.1997

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 22.12.15

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


1920. aastate elamuarhitektuuri ilmekas näide, hästi säilinud eestiaegne suurte esinduskorteritega puitelamu. Moodustab tervikansambli koos kõrvalasuvate majadega Tehnika 19 ja 21.

Sisestatud: 09.03.2006.

Kirjeldus


Kahekorruselises mansardkorrusega hoones on 3 trepikoda, kummalgi korrusel oli algselt 3 avarat, eraldi köögisissepääsuga korterit -- üks kuuetoaline ja kaks kolmetoalist. Moodsa mugavusena oli igasse korterisse ette nähtud ka vannituba, kõige suuremsse korterisse ka teenijatuba. Ehituse käigus tehti projekti mõnede detailide ja korterite ruumijaotuse üksikasjade osas mitu korda ringi, ehitati eluruumidena välja mansardkorrus. Ka keldrisse olid lisaks kuuridele ja pesuköögile projekteeritud kojamehe, autojuhi ja pesunaise väikesed korterid ja kaks väikekauplust eraldi sissekäikudega tänavalt.

Sisestatud: 13.09.2018.

Ajalugu


Kompaktse ehitusmahuga suur väljast krohvitud puumaja asub ajaloolises Kelmiküla asumis kunagise nn. Toompea eeslinna alal, Tehnika tänava raudtee-poolses lõigus, mida, erinevalt sama tänava algusosast, ei jõutud tsaariajal terviklikult hoonestada ja kuhu suuremaid maju hakkaski kerkima alles 1920. aastatel, eriti pärast Paldiski mnt. raudteeviadukti valmimist 1926. aastal. Antud hoone kavandas 1929. a. arhitekt K. Treummann-Tarvas. Hoone mansardkorrus ehitati eluruumidena välja 1931. aastal.

Sisestatud: 09.03.2006.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses

Sisestatud: 09.03.2006.