Mälestise tunnus

1913-1917 kindlusrajatiste tervikkompleksi kuuluv ehitis.

Kirjeldus

Komandandimaja on U-kujulise põhiplaaniga ühekorruseline kelpkatusega hoone. Põhimahule liituvad kolm tuulekoda. Kuigi hoone üldkuju on sümmeetriline, siis ruumijaotus hoone sees on vabam. Põhiplaan näib olevat säilinud küllalt algsena. Maapealne sokli osa on laotud lubimördiga korrapärase kujuga graniitplokkidest. Algsetest paekiviastmetega välistreppidest on säilinud vasakpoolse tuulekojaploki esikülje poolne trepp ja parempoolse tuulekoja trepp. Ülejäänud betoonist valatud kaks treppi on hilisemad.
Hoone katusekate on tehtud tsingitud tahvelplekist ühekordsete valtsidega. Katus on olnud rauamennikuga punaseks värvitud, kuid see on täielikult hävinud. Katuse pinnast astuvad välja neli poolringi-kujulist pööningut valgustavat vintskappi. Hoone kandvad seinad on ehitatud 15 cm läbimõõduga rõhtpalkidest. Välisseinad on arvatavasti algselt olnud kaetud voodrilaudadega, kuid aastakümneid tagasi on välislaudis eemaldatud ja seinad on kaetud TEP-plaadiga ning krohvitud tsementkrohviga. Laudvooder on alles vaid tuulekodadel.
Hoone originaalseid välisuksi säilinud ei ole, ukselehed on kõik hilisemad. Tuulekodade uste piitade osad ja piirlauad on säilinud.
Säilinud algseid siseuksi on kokku viite erinevat tüüpi. Uste piirlaudu esineb kahte erinevat tüüpi. On säilinud ka lihtsaid hingi ja üksainuke lukukilp. Peale nende uste on mõned selgelt hilisemad uksed.
Enamus akendest on ümber tehtud. Põhiakendest ei ole ükski algse klaasijaotusega.
Hoone koridorides on 153 cm kõrgune püstlaudadest seinapaneel. On säilinud üks pottidest ahi, mille täpne vanus ei ole teada.

Ajalugu

Peeter Suure Merekindluse rajamisega 20. sajandi alguses rajati ka Harku sõjaväelinnak. Igal kaitsepositsioonil oli oma linnak ja hooned paiknesid lähitagalas, vaevalt mõnesaja meetri kaugusel eesliinist. Harku sõjaväelinnak annab hea pildi sellisest kompleksist. Hooned on säilinud ja suhteliselt vähe ümber ehitatud (v.a. majandushoone). 1918. aasta kevadel, kui sõjaväelinnak läks Saksa okupatsioonivägede kätte, rajati sinna vangilaager. Saksa vägede lahkudes võttis linnaku üle Eesti Vabariik ning kasutas seda samuti kinnipidamiskohana (teadaolevalt 1920. aastatest naiste vangilaagrina). Nõukogude perioodil kuulusid hooned Harku sovhoosile. Praegu seal asuvad korterid.

Kaitsevööndi ulatus

Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates