Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kalmavare"
Mälestise registri number 8904
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 20.11.1997
Registreeritud 20.11.1997
X-koordinaat 392514.48
Y-koordinaat 6534125.19
Mälestise vana number 510
Ava kaardil
Vaade mälestise tähisele läänest. Autor Karin Vimberg. Kuupäev 11.11.2010.
Vaade mälestise tähisele läänest. Autor Karin Vimberg. Kuupäev 11.11.2010. Kivikalme Autor M.Pakler Kuupäev 15.07.1981 Kivikalme Autor M.Pakler Kuupäev 15.07.1981 pass 1 Autor V. Lõugas Kuupäev 01.07.1972 pass 1 a pass 1-p pass 2 pass 3 pass 4
Galerii(9)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 21.01.20

Menetleja: Ehituspärandi nõunik, Katrin Koit

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(2)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.02.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 28.11.2014.