Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Tondi taskuvare"
Mälestise registri number 8905
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 20.11.1997
Registreeritud 20.11.1997
X-koordinaat 415741.84
Y-koordinaat 6535129.61
Mälestise vana number 496
Ava kaardil
Tondi taskuvare Autor D. Lukas
Tondi taskuvare Autor D. Lukas Tondi taskuvare Autor D. Lukas Kivikalme Autor M.Pakler Kuupäev 14.07.1981 pass 1 Autor V. Lõugas Kuupäev 01.07.1972 pass 1-p pass 2 pass 3 pass 4 Kivikalme "Tondi taskuvare", I a.-tuh I pool. Foto: Karin Kirtsi, 12.10.2018
Galerii(9)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.10.18

Menetleja: Hiiumaa nõunik, Karin Kirtsi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(2)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.02.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 28.11.2014.