Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivilabürint
Mälestise registri number 8906
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 20.11.1997
Registreeritud 20.11.1997
X-koordinaat 423529.00
Y-koordinaat 6535766.99
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: ei leia

Paikvaatluse kuupäev: 18.09.17

Menetleja: Hiiumaa nõunik, Karin Kirtsi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kivilabürint.

Mälestise tunnus


Raudkividest ilma sideaineta maa peale laotud kindla struktuuriga konstruktsioon, teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht.

Sisestatud: 16.02.2011.

Kirjandus


Mey, P. 1931. Troojalinnad Eestis. - Päevaleht, 206.
Rahi, M. & Viik, T. 1978. Kivilabürindid Eestis. - Eesti Loodus, 5.
Selirand, U. & Kraft, J. 1992. "Meremeeste mängud" ja teised Eesti kivilabürindid.

Sisestatud: 26.09.2015.

Üldinfo


Kivilabürintide levik on üsna laialdane. Rahvapärimus ei anna nende vanuse ega otstarbe kohta olulisi pidepunkte. Vaatamata välisele sarnasusele valitseb suur mitmekesisus labürintide nimetuses. Soomes on nimetatud labürinte "hiiglase aed", "hiiglase tänav", "Püha Peetri mäng", "kiviaed", "nunnaaed" jne, Koola poolsaarel "babülon", Rootsis "trooja linn", "neitsitants", Inglismaal "trooja linn", "trooja müürid", Saksamaal "imering", "võluring" jne.
Kivilabürindid Eestis paiknevad saartel kunagistel rannarootslaste aladel. Seetõttu arvatakse, et kivilabürintide ehitamise ja kasutamise tõid läänest kaasa rootsi asukad.
Labürintide otstarbe kohta on mitmeid arvamusi:
1) Tegemist on mängu- või võistluskohaga. Varasemast ajast (17.-18. sajand) on teada, et labürinte on kasutatud nn paelatantsude kohana nii Saksamaal kui Skandinaavias. On viidatud ka tolleaegsele mängule "Joonista labürint".
2) Arvestades paiknemise iseärasusi - harilikult paiknevad kõik labürindid rannikualal - ning kuju, mis mõningatel juhtudel sarnaneb vanemate mõrratüüpidega, on arvatud, et labürint on mõrramudel, millel võis olla nii puhtpraktiline kui ka kultuslik otstarve - kalaõnne tagamine.
3) Kividest laotud kaarjooni on vaadeldud kui päikese nähtava tee kujutist taevavõlvil, mis talve lähenedes üha kahaneb. Labürint oleks seega omamoodi päikesekalender või päikesekultuse rajatis. Rootsis säilinud pärimuse kohaselt võib "trooja linnades" päikesepaitset või halba ilma välja nõiduda.

Sisestatud: 26.09.2015.