Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 8959
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 20.11.1997
Registreeritud 20.11.1997
X-koordinaat 661596.00
Y-koordinaat 6592084.50
Mälestise vana number 781
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 27.10.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 31.03.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50
meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks
tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

Sisestatud: 17.01.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 04.12.2014.