9130 Kalmistu "Kabelimägi", "Kellamägi"

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi", "Kellamägi"
Mälestise registri number 9130
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 20.11.1997
Registreeritud 20.11.1997
X-koordinaat 687205.01
Y-koordinaat 6569984.00
Mälestise vana number 832
Ava kaardil
Kabelimäe kalmistu hauapiire. Vaade kagust. Foto: Kalle Merilai 30.05.20. a.
Heakorrastatud Kabelimäe kalmistu ja restaureeritud hauapiire. Vaade idast. Foto: Kalle Merilai 31.10.18. a. Vaade kalmistule ja kabelile idast, taastatud palvemaja vundamendi tagant. Foto: Kalle Merilai 31.10.18. a. Kabelimäe kalmistu hauapiire. Vaade kagust. Foto: Kalle Merilai 30.05.20. a. Kabelimäe kalmistu. Vaade läänest. Foto: Kalle Merilai 30.05.20. a. Kalmistu "Kabelimägi", "Kellamägi". Metallpiirdega ümvritsetud hauaplats. Vaade põhjast. Foto: Kalle Merilai 10.04.2023 Kalmistu "Kabelimägi", "Kellamägi". Vaade põhjast. Foto: Kalle Merilai 10.04.2023 Kalmistu "Kabelimägi", "Kellamägi". Vaade kirdest. Foto: Kalle Merilai 10.04.2023
Galerii(7)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007

Paikvaatlused(6)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 01.06.23

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.04.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 20.04.2015.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 01.12.2014.