Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9195
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 21.11.1997
Registreeritud 21.11.1997
X-koordinaat 627914.83
Y-koordinaat 6520304.79
Mälestise vana number 567
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 28.09.23

Menetleja: Järvamaa nõunik, Madis Mikkor

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 28.09.2013.

Kirjeldus


Kivikalme lõunaosa on suuremalt osalt hävitatud keldrite ehitamisega. Keldrist ja piirdeaiast põhja poole jääv kalmeosa on kaetud murukamaraga, selle all tunda kive. Kalme idaosa on mõnevõrra kõrgem, selle äärel on vallina suuri raudkive. Kalmel kasvab kolm vahtrat, neist kahe idapoolserva vahel on ligikaudu 1,5 m läbimõõduga umbes 25 cm sügavune lohk, mis on arvatavasti kunagine keldriase. Kalmele on veetud juurde põllukive.Kalme algseid mõõtmeid on ülalkirjeldatud kahjustuste tõttu raske kindlaks teha. Passi koostamise ajal, 1977. aastal, olid kalme säilinud, keldrist põhja poole jääva osa ligikaudsed mõõtmed: põhja-lõuna suunas 8-10 m, ida-lääne suunas 9-10 m. Kirjeldatud ala tõusis ümbritsevast maapinnast 30-40 cm kõrgemale. Sööditüki mõõtmed olid aga ülaltooduist tunduvalt suuremad. Kalme omaaegset ulatust lõuna suunas näitab talu aias keldrist ca 2 m lõuna poole ulatuv kamardunud astang, mis tõuseb ümbritsevast pinnast 25-30 cm kõrgemale. Astangu lõunaserv on kaarjas, tema ulatus ida-lääne suunas ligikaudu 10 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.08.2013.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Kivikalme reg nr 9195 asub teistest Tirma küla kalmetest, mälestised reg nr 9196-9199, paarsada meetrit ida pool.

Sisestatud: 08.08.2013.

Ajalugu


Kalme on ligikaudselt dateeritav I at – II at algusega. Kalmet on kirjeldanud H. Moora 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses. Hiljem on kalme lõunaosale rajatud kelder. H. Moora 1921. aasta Laiuse kihelkonna kirjelduse andmeil (käskkiri Ajaloo Instituudi arhiivis, lk.35) olid kalme mõõtmed järgmised: N-S 23,5 m, O-W umbes 15 m, kõrgus 25-35 cm, kusjuures arvestatud oli ka keldrite alla jäänud kalmeosa. Mälestisele on koostanud passi 1977. a oktoobris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.08.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 08.08.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.

Sisestatud: 28.09.2013.