Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalme asub sööditüki edelapoolsel võsaga kaetud osal. Lõunaotsale on kuhjatud madal vall põllult korjatud raudkive millest mõned on suuremad ja kõik juba sammaldunud. Kalme põhjaserval on neid vähem. Loodenukil on võsa all näha hunnik väikesi sammaldunud kivimunakaid.Võsaga kaetud ala pikkus kirde-edela suunas on 15 m ja laius 14 m. Kalme piirdejooned ei eraldu võsa all päris selgesti. Kalmeks võiks pidada ümbritsevast maapinnast umbes 30 cm kõrgemale tõusvat ala pikkusega ligikaudu 12 m ja laiusega umbes 10 m. Sellest kirde poole jääb ebaselgete piirjoontega veidi madalam ala, mis võiks tähistada H. Moora 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses lk 36 (käsikiri Ajaloo Instituudi arhiivis) mainitud keldriauku (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Kalme asub avatud maastikul, kirde-edela suunalisel sööditükil, mis kirdepoolses osas ulatub kuni suurema võsatukani. Kivikalme reg nr 9200 jääb kalmest reg nr 9196 lõuna poole.

Ajalugu

Arvatavasti on tegemist I at eKr – II at alguse kivikalmega. Kalmet on kirjeldatud H. Moora 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kalmet ei ole teaduslikult kaevatud. Kalme kirdenurgal olevat kunagi olnud kelder. Mälestisele on koostanud passi 1976. a septembris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3).

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.