Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9203
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 21.11.1997
Registreeritud 21.11.1997
X-koordinaat 642637.64
Y-koordinaat 6508048.95
Mälestise vana number 39-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 13.06.16

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 28.09.2013.

Kirjeldus


Muinasasula kultuurkiht jääbki põhiliselt endise Preedu talu ümbrusesse, mis paikneb asulakoha keskosas. Seal on näha tavalisest märksa tumedam must mullakiht. Silmatorkavalt tume, kõige intensiivsem kultuurikiht jääb kunagise Preedu talu hoonetest põhja poole, kus mullas on näha rohkesti lagunenud kolde- ja kerisekivide purdu, samuti söetükikesi ja savinõukilde. Suhteliselt intensiivse kultuurikihi jälgi on märgata ka Preedu talust madalamal asuva kõrgendiku lääneserval (kultuurikihi paksus 30 cm) ja üsna selgesti ka kagu pool asuva majapidamise ümbruses, sealhulgas elumajast edela pool. Ilmselt osutub see intensiivsema asustusega koldeile ühe asulakoha piires. Endistest Preedu talu hoonetest läänes ja kuni 50 m lõuna pool on kultuurikiht vähem intensiivne. Šlakki leidub rohkem asula ääre-alal, Preedu hoonetest lääne pool, kõrgema ja madala ala piiril. Kui kunagise Preedu talu juures ulatub kultuurikiht kuni talu eest mööduva väiksema teeni, siis põhja ja eriti lõuna pool jääb muinaskiht rohkem madala ala piirile. Endisest Preedu talu elumajast vahetult läänes, suhteliselt kõrgemal alal oli mullakihi paksus vaid 30 cm, lääne pool muutus erineva tumedusega kiht paksemaks (40-50 cm). Tõenäoliselt on madalamal, voore nõlva allosas tegemist samuti tüseda kihiga, kui pidada silmas erosiooniga madalamale kanduvat mulda (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.09.2013.

Asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Palamuse kihelkonnas. Asulakoht paikneb Tartu-Jõgeva-Aravete teest (nr 39) kagu pool, jäädes 36. ja 37. kilomeetri vahele.

Sisestatud: 28.09.2013.

Ajalugu


Varasemad asulakohalt kogutud leiud võiks dateerida II aastatuhande algusesse, kusjuures asustus on siin püsinud tänapäevani. Muistis on avastatud 22. aprillil 1981. a arheoloog A. Lavi poolt. Muistise kirjeldus ja A.-M. Rõugu fotod pärinevad 4. maist 1982. a. Korjatud leiud asuvad Ajaloo Instituudis. Varasemad äramärkimised kirjalikes allikates on alles aastatest 1582 (Kaszynorm), 627 (Kassinorm).
1684 -1758 esineb nii mõisa kui ka küla paralleelnimena Kehefer (Rehevere) – Cassinorm. Ühes 1473. a dokumendis esineb nimi Kasserwomes, mis võiks samuti tähistada Kassinurme (vt V. Pall. Põhja – Tartumaa kohanimed. Tallinn, 1969, lk 59-60). Mälestisele on koostanud passi 1983. a novembris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.09.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 28.09.2013.

Aruanded


Lavi, A. 1983-1987. Uusi muinasmälestisi Palamuse kihelkonna aladelt.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.09.2013.