9208 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 9208 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 21.11.1997 |
Registreeritud | 21.11.1997 |
X-koordinaat | 634923.86 |
Y-koordinaat | 6522733.45 |
Mälestise vana number | 2049 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 09.09.11
Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Asulakoha ala paikneb nõos, mis on on loode-kagu suunas piklik, mõõtmetega ligikaudu 150 x 100 m. Nõlva ülemises osas, kivikalme reg nr 9211 juures, on muld veel kruusane ja hele, 15-20 m allpool aga märgatavalt tumedam, sisaldades savinõukilde (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Asulakoht asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Asulakoht paikneb Vaimastvere-Laiuse tee (nr 14145) 3. ja 4. km vahel olevast teelõigust põhja pool avatud maastikul, vesise nõo ja kivikalme reg nr 9211 vahelisel nõlval. |
Ajalugu Asulakoht pärineb tõenäoliselt II aastatuhandest. Asulakoht on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1970. aasta juulis. Mälestisele on koostanud passi 1978. a märtsis arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |