9344 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 9344 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 25.11.1997 |
Registreeritud | 25.11.1997 |
X-koordinaat | 610451.04 |
Y-koordinaat | 6507683.79 |
Mälestise vana number | 8-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 01.08.03
Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor, Helju Sihver
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Kivikalme kujutab endast tugeva rohukamaraga kaetud piklikku ovaalset söödiala, mille pikkus loode-kagu suunas on 33 m, laius ulatub 14 m. Kalmeala tõuseb ümbritsevast põllust 0,5 m võrra kõrgemale. Üle kogu kalme kulgeb pikuti keskelt kuni 2 m sügavune ja 6-7 m laiune süvend, kuhu on toodud kive. Vähemal määral on kive kalmealal ka väljaspool süvendit, suhteliselt arvukamalt lõunapoolses osas. Algset kivivare pole näha. Tõenäoliselt on see üsna suures ulatuses lõhutud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kivikalme paikneb endiste jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kivikalme asub Tallinn-Tartu-Võru –Luhamaa teest (nr 2) ligikaudu 70 m lääne pool avatud maasikul, kõrgemal kohal, jäädes Adavere keskusest umbes 150 m lõuna pool. Vahetult teisel pool maanteed asuvad arheoloogiamälestised Kalmistu ja ohverdamiskoht, reg nr 9343 ja Ohvrikivi reg 9345. |
Ajalugu Sarnasuse põhjal teiste Kesk-Eesti kivikalmetega võib muistise dateerida I aastatuhandesse - II aastatuhande algusesse. Kalmest puuduvad teated, samuti pole siit teada muinasleide. Lähedalasuva Kalmu talu kunagise pererahva andmetel olevat kalmeala kasutatud kivimurruna. Mälestisele on koostanud passi 1974. a oktoobris arheoloog E. Tõnisson (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid. |