Mälestise tunnus

Matmispaigale iseloomulik kalmerajatis, inimluid ning teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Kirjeldus

Kääbas on põhiplaanilt ümmargune, tema läbimõõt 10 m ja kõrgus 1,50 m. Kääpa keskele on kaevatud auk varanduseotsijate poolt. Kuhjatis koosneb liivast (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kääbas reg nr 9381 kuulub kaheksast kääpast kuuluvasse kääbastikku (mälestised reg nr 9379-9386). Kääpast reg nr 9382 lõuna pool on olnud veel kaks kääbast, mis on arheoloogiliselt läbi uuritud. Kääbastik paikneb Koseveski külas, Halliku metskonna 21 kvartalil, mõlemal pool metsavahe teed, 2 m kõrguse, põhja-lõunasuunalise seljaku põhjapoolsel otsal. Kääbas reg nr 9381 jääb kääpast reg nr 9379 kirde poole.

Ajalugu

Kääbas reg nr 9381 kuulub I aastatuhande teise poolde. Kääbastik (mälestised reg nr 9379-9386) on leidnud kirjeldamist A. Tiitsmaa, Kodavere kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 16; 31 ja A. Tiitsmaa, Maarja-Magdaleena kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 39; 41 (käsikirjad Ajaloo Instituudis); J. Selirand, E. Tõnisson, Läbi aastatuhandete. Tallinn 1963, lk 146-150; E. Tõnisson, J. Selirand, Nõukogude Eesti arheoloogide välitööd aastail 1958-1962. Eesti NSV TA Toimetised XIII k., Ühiskonnateaduste seeria 1964, nr 3, lk 234; A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost. Tallinn 1964, lk 23-24; H. ja A. Moora, Lisandeid vadjalaste ja isurite etnilisele ajaloole. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat XIX, Tartu 1964, lk 189-190; Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Tallinn 1965, lk. 65, Eesti NSV TA Toimetised XIV k., Ühiskonnateaduste seeria 1965, nr 4, lk 471-485; J. Selirand, Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil (11.-13. sajand). Tallinn 1973, lk 28-29. Kääpad on tuntud "Kabelimägede" või "rootsi suurtükkide aluste" nime all. Kääbast arheoloogiliselt kaevatud pole. Rahvapärimuse järgi sisaldavad kääpad kullast härjaikkeid, raha jm. Mälestisele on koostanud passi 1973. a novembris arheoloog J. Selirand (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3). Kavandatakse kehtestada Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 alusel kinnismälestistele reg nr 9379-9386 ühine kaitsevöönd, mille piiridega on võimalik tutvuda lisas nr 1.

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.