Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 9457
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
X-koordinaat 652743.10
Y-koordinaat 6523316.02
Mälestise vana number 67-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: ei leia

Paikvaatluse kuupäev: 28.04.22

Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) kui tervik, selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses

Sisestatud: 05.02.2014.

Kirjeldus


Tegemist on keskmise suurusega, kolmnurkja põhiplaaniga hallikas-punaka rahnuga. Kivi lääne- ja lõunaküljed on küllaltki järsud, seevastu ida- ja põhjaküljed kaldjad. Kultusekivi pikkus põhja-lõuna suunas on 2,25 m, laius 2 m, lõunapoolne kõrgus 0,8 m, ümbermõõt 7,5 m. Kivilagi langeb kõrgemast edelanukist kirde poole, on murenenud ning üpris sopilise pinnaga. Ainus selgem lohk asub kivi madalduval kaguserval. Lohk on suhteliselt hästi säilinud. Teatud määral lohku meenutav ebatasane süvend on ka kivi tugevasti madalduval idaserv all. Tugevamad lõhed asuvad kivi põhjaotsas, edelanukis on lagunemisel kujunenud astang (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 05.02.2014.

Asukoha kirjeldus


Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Torma kihelkonnas. Kultusekivi asub Koimula külas, Jõgeva-Mustvee teest (nr 36) 1õuna pool. Kultusekivi paikneb arheoloogiamälestise Asulakoht reg nr 9432 maa-alal. Kultusekivist kagu poole jääb arheoloogiamälestis Kultusekivi reg nr 9456.

Sisestatud: 05.02.2014.

Ajalugu


Sarnaselt teiste väikelohuliste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandese e. Kr. Muistis on avastatud 1980. a kevadel arheoloog A. Lavi ja A.-M. Rõugu poolt. Muististe kirjeldus on koostatud 30.04.1982.a. Mälestisele on koostanud passi 1983.a novembris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 05.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3).

Sisestatud: 30.11.2011.

Aruanded


Lavi, A. 1987. Muistiseid Torma khk alalt.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Üheks varasemaks uskumuste kihistuseks peetakse väikeselohuliste kultusekivide (tänapäevane termin: lohukivi) tegemise traditsiooni. See on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Nende läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Lohkude tegemine kividesse ja kaljudesse on kultuurinähtus, mis on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt samadel aladel, kus kivikirstkalmed. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 05.02.2014.