9469 Keila-Joa mõisa peahoone, 1831-33. a
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Keila-Joa mõisa peahoone, 1831-33. a |
---|---|
Mälestise registri number | 9469 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 25.11.1997 |
Registreeritud | 25.11.1997 |
X-koordinaat | 516795.01 |
Y-koordinaat | 6584377.30 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(21)
Paikvaatluse kuupäev: 09.09.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Piirkonna hooneterikas ansambel, historitsismi varasemaid näiteid Eestis. |
Kirjeldus 2-korruseline kivist peahoone on ebasümmeetriliselt liigendatud põhiplaani ja siluetiga. Hoone lõunatiivaga liitub kõrge kaheksatahuline torn. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente, nagu teravkaaraknad, tornimašikulii, sissekäikude ažuursed baldahiinkatused ning paekivist piilaritele toetuv malmrinnatisega rõdu peahoone lääneküljel. Sinna juurde kuulusid konsoolrõdud, raidkivist vapid frontoonidel, dekoratiivsed laternad seintel jm. Neogooti stiilis interjööridest on säilinud ainsana hilisgooti lehvikvõlvi imiteeriv kipsdekoor sammassaali laes. Restaureerimistööde käigus on taastatud peahoone eksterjöör ning esimese korruse interjöörid. (EA) |
Ajalugu Mõisa väljakujunemine algas 17. sajandil, kui valdus, mille ajalooline saksakeelne nimetus on Fall, kuulus Wrangelitele suguvõsale. Praeguseni säilinud ansambel rajati aastatel 1831-33, kui mõisa omanikuks oli Alexander von Benckendorff (1781-1844). Mõisakeskuse projekti koostas Peterburi arhitekt Andrei Ivanovich Stakenschneider (1802-1865). 1833. aastal võttis lossi sisseõnnistamise üritustest osa ka tsaar Nikolai I koos abikaasa Aleksandraga. 1856. aastast kuni võõrandamiseni kuulus mõis Volkonskitele. 1917. aastal said lossi interjöörid sõjasündmustes kannatada. 1920. aastal võõrandati mõis eesti riigile. 1936. aastal valmis lossi kõrval elektrijõujaam. Nõukogude ajal valdas territooriumi sõjavägi. 1993. aastal tagastati mõisansambli kesksed hooned välisministeeriumile. 2010. aastast kuulub mõis eravaldusse. Peahoonet korrastati 1936. aastal, kui kompleks kuulus Eesti vabariigile. Suuremahulised konserveerimis-restaureerimistööd algasid peahoones 2011. aastal. |
Meedia -Keila-Joa loss läheb Riigi Kinnisvara AS ile |
Kirjandus Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Keila-Joa mõisa park. |