Mälestised • 9500 Keri tuletorn, 1719-1803

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Vt skeemi.

Liik: Meedia

POSTIMEES, 17.06.2003. Loodusfond puhastas Keri saart metallist. Kuigi Keri saarel leidub veel roostetanud linttraktoreid ja suuri metallitükke, sai saar viimase Eestimaa Looduse Fondi talgureisiga kergemast traadi- ja metallirisust puhtaks. Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Keri Seltsi ja veeteede ameti koostöös toimunud puhastustalgutelt naasis ametile kuuluv laev EVA-308 tagasi kallurikonteineritäie roostetanud armatuurtraatidega. Tänu mitmetele puhastusretkedele näeb Keri varasemaga võrreldes välja päris puhas. Veeteede ameti navigatsioonimärgistuse osakonna juhataja Urmas Õunapi sõnul kuulutati saar hädapiirkonnaks eelmisel aastal, praegu saarel liikujale metallirisu niisama lihtsalt silma ei paista. Kahe aasta jooksul on Kerilt toodud üle saja tonni vanametalli, lisaks veel viie tonni jagu akusid ning kuni kümme tonni keskkonnaohtlikke aineid. Kogu saar siiski veel puhas pole - järel on veel eterniidijäätmeid ning raskemaid metallitükke. Rannakividel lõhub meri linttraktorivrakki. Pärast seda kui majakavaht eelmisel aastal tegevuse lõpetas, on saar muutunud väikeseks linnuparadiisiks. Lisaks kajakatele elab saarel hulgaliselt hahkasid ja meriskeid. Viimased koristustalgulised nägid rannas ka kodutuvi, kes stoilise rahuga mööda kivist randa jalutas. Esmapilgul peeti lindu kohalikuks. Ornitoloogiahuvilised aga leidsid tema jala ümbert rõnga, millest
selgus, et Suurbritannias rõngastatud tuvile oli Keri transiidireisi
taastumispaik. Rannal võib märgata ka kummalisi pruunikaid rohttaimi, mis lähemalt vaadates osutuvad maapinnast väljaulatuvateks raudvarbadeks. Välja tõmmata neid ei saa, sest need on kinni rannakivide alla mattunud betoonis, rasketehnikat saarel ei ole. Ka lahtise metalli äravedamine saarelt käis veeteede ameti väikese alumiiniumlaeva abil, mis kümmekond reisi järjest käsitsi laaditud prügikonteinereid suuremasse laeva tühjendas. Keri Seltsi juhatuse liikme ja ELFi mereprojektide koordinaatori Erik Siku sõnul on tänaseks saarelt prahti koristatud neljal korral. Seda tuleb teha veel vähemalt kaks korda. Ka viimasel korral koristati prahti ELFi talguliste kaasabil, lisaks sellele üritas sukeldumisklubi Maremark tähistada saare ligipääsuteed. Siku sõnul kuulub saar praegu riigile, olles veeteede ameti hallata. Peatselt võib Kerile äravedamist vajavat juurde tekkida. Kui linttraktorist ja muudest rasketest esemetest võib lahti saada keevitamisega, siis saare läänetipus asuvat mahajäetud hoonet lõhuvad tormid-tuuled juba praegu. Sama lugu ähvardab saare suurimat hoonet, mida seni on kasutanud ka
ööbimiseks. Hetkel vaid katuseremonti vajavast hoonest ligi veerandi olukord halveneb niiskuse tõttu pidevalt. Remonti või siis äravedamist nõuab peatselt ka kunagine generaatorite ja akude hoidla. Siku sõnul on seltsi eesmärgiks teha saar korda ning takistada selle lagunemist. Lääneosas asuva maja puhul on eesmärgiks kasutada materjali maksimaalselt, kas või torni juures. Keri olulisim sümbol, Peeter I aegne majakas troonib aga keset saart kui vigane vanake, kelle vastu muu maailm on huvi kaotanud. Tõmmitsatega ümbritsetud torn on põhjaküljest kõvasti varisenud. Karahvinikujulise torni varinguohtlikkust märkab ka mittespetsialist. Arhitektuurimälestisest torni elamuosa on aga täiesti tuultele lõhkuda. Majaka 300. aastapäevani jääb veel 16 aastat.

Liik: Meedia

www.youtube.com/watch

Liik: Mälestise ajalugu

Esimene puidust tuletorn valmis 1724.
1803 valmis kivist alusel, 8-tahuline, 80 jala kõrgune tuleruumiga puidust torn.
1858 paigaldati koonilisele kivialusele metalltuletorn.
1937 ehitati kivist osale neli raudbetoon vitsa ümber, kuna torn hakkas laiali vajuma.
1996 vajus kivist osas neljandik välisseina alla. Samal aastal pandi tornile ajutised metall-avariivitsad ümber.

Liik: Mälestise kirjeldus

Tuletorni kõrgus maapinnast. 31m . Ülalt kergelt ahenev kooniline tüvipüramiid, millele paigaldatud metallist väiksema läbimõõduga silindriline metalltorn. Sellel omakorda teenindusruumi kõrgusel rõdu ja selle kohal kupliga kaetud tuleruum. Alumine kivist osa koosneb kahest silindrist, mida ülevalt ühendab tellisvõlv. Silindrite vahel keerdtrepp. Üles teenindusruumi viib keerdtrepp metallsilindri sees.
Energiaallikaks kaasajal on päiksepatarei. Alguses oli lõke, hiljem õli, petrool või küünlad. 1907-1912 valgustati kohaliku maagaasiga, hiljem atsetüleeniga. 1960-ndatest alates elektriga.

Liik: Mälestise tunnus

Meresõidu-ajalooliselt tähelepanuväärne ehitis, mis on etendanud mitme sajandi jooksul tähtsat osa Soome lahe rahvusvahelise laevasõiduohutuse tagamisel.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Tuletorn on sälinud suures osas 1858 valminud kuju. Tuleruumi kuppel samast ajajärgust. Tuleseadmed perioodiliselt asendatud. Teenindushooned enamikus sõjajärgse päritoluga.
Kiviosa avariilises seisukorras, osaliselt varisenud. Metallosa vajab osaliselt remonti.