Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 9585
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 27.11.1997
Registreeritud 27.11.1997
X-koordinaat 579605.04
Y-koordinaat 6500724.30
Mälestise vana number 2560
Ava kaardil
pass - 1
pass - 1 pass - 1-p pass - 2 pass - 3 Maa-alune kalmistu. Foto: H. Heinlo, 1992 mai. 9585 Kalmistu, vaade läänest. Foto: K. Klandorf 11.09.2020.
Galerii(6)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.09.20

Menetleja: Järelevalve osakonna juhataja, Karen Klandorf

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Kirjeldused(2)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.02.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.12.2014.