Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu „Kullamägi"
Mälestise registri number 9647
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 27.11.1997
Registreeritud 27.11.1997
X-koordinaat 623516.25
Y-koordinaat 6535789.48
Mälestise vana number 15-k
Ava kaardil
Maa-alune kalmistu. Foto: H. Heinlo, 1986 november.
Maa-alune kalmistu. Foto: H. Heinlo, 1986 november.

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.02.24

Menetleja: Järvamaa nõunik, Madis Mikkor

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Kirjeldused(2)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.02.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 21.12.2014.