9749 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 9749 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 27.11.1997 |
Registreeritud | 27.11.1997 |
X-koordinaat | 598301.10 |
Y-koordinaat | 6539955.95 |
Mälestise vana number | 915 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 21.04.20
Menetleja: Järelevalve osakonna juhataja, Karen Klandorf
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kivikalme on ovaalse kujuga. Kirde-edela suuna pikkusega 35 m. Laius keskosas 18 m. Kõrgus keskosas 1,2 m. Kalmele on veetud palju kive, kaevatud kaks auku. Kalmet on maininud ka J. Jung. Samuti on kalmet kirjeldanud E. Liigand Peetri kihelkonnakirjeldustes 1926. a. Kivikalme on tähistatud. |
Ajalugu Kivikalme pärineb I aastatuhande I poolest. |
Kaitsevööndi ulatus Vaata lisa nr 1. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |